ÄP fototoimetus • 5. oktoober 2000 kell 22:00

Soome ja Rootsi majandusmaavõistlus

Kui vaadata kogutoodangut elaniku kohta, siis möödub Soome sel aastal Rootsist, kuid selle põhjal on veel ennatlik otsustada, kumb Põhjamaa majandusmaavõistluses peale jääb, kirjutab Soome Kauppalehti.

Soome majandusuuringute keskuse ETLA prognoosiosakonna juht Markku Kotilainen usub, et võitja on Soome, kui ta suudab oma väiksed inflatsiooniprobleemid lahendada.

Rootsi Handelsbankeni peastrateeg Carlo Eräkallio on jällegi veendunud, et Rootsil läheb paremini, kuna tema uue majanduse kandepind on laiem. Kuid üldiselt on kahe riigi majandusolukord üsna sarnane. Mõlema riigi tähtsaimaks ülesandeks on järsult alandada tulumaksu.

Soome sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab tänavu 5-6, Rootsil umbes 4, ja sellega möödubki Soome SKT poolest inimese kohta Rootsist, olles lootnud seda tegelikult teha juba eelmisel aastal. ETLA teaduri Kotilaineni sõnul näitab Soome võimas majanduskasv edu Rootsi ees. Kuid ta lisab, et Soomes on majanduse ülekuumenemine juba lähedal.

Tööhõiveprobleemi on Rootsi suutnud lahendada edukamalt. Rootsis on ametlik tööpuudus 5 ja Soomes 10 tasemel. Inimeste hõivatus on Soomes 66 ja Rootsis 72. Erinevus tuleneb vanemate inimeste arvel: Rootsis käib 55?64aastastest tööl ligi 70, Soomes ainult 40?50. Soomele ei tee au ka see, et pärast majanduskriisi on avaliku sektori töökohtade arv jälle hoogsalt kasvanud, samal ajal kui Rootsis on nende arv püsinud muutumatuna.

Mõlema riigi tooted on hinna poolest saavutanud väga hea konkurentsivõime. Soome tööstuse rekordiliselt heale konkurentsivõimele on aidanud kaasa tootlikkuse paranemine, palkade mõõdukas tõus ja nõrk euro. Soomel on aga probleeme kõrge inflatsiooniga, mida muu hulgas mõjutavad kõrged kinnisvarahinnad ja kallis nafta.

Ka Rootsi hindade konkurentsivõime on hea. Rootsi laskis oma krooni kursi kõikuma 90. aastate algul. Viimasel ajal on krooni kurssi aidanud tugevdada konkurentmaadest madalam inflatsioon.

Nii Soome kui ka Rootsi on tõusnud maailma silmis uue majanduse juhtivateks riikideks. Näiteks Maailma Majandusfoorum (WEF) paigutas Soome firmade efektiivsuse ja innovatiivsuse, riigi majanduspoliitika, infrastruktuuri ja inimeste kutseoskuste alusel maailmas esikohale, Rootsi aga seitsmendale kohale.

Ökonomistide meelest tuleks nii Soomes kui ka Rootsis nüüd tõsiselt käsile võtta tulumaksude alandamine. Mõlemas riigis on palgatuludelt võetavad maksud koos sotsiaalkindlustusmaksudega maailma ühed kõrgemad. Valitsused ongi juba hakanud kavandama maksukoorma kergendamist, vaatamata kõrgkonjunktuurile. Soomes aitab maksude vähendamist kompenseerida suurte riigifirmade erastamine, Rootsis on peaaegu kõik juba müüdud.

Rootsi väljajäämine rahaliidust ei ole talle seni mingeid vaevusi tekitanud: tema pikaajalised intressid on eurotsooni tasemel, inflatsioon kontrolli all ja majanduskasv hea. Kuid analüütikud rõhutavad, et rahaliitu mittekuulumine tekitab probleeme siis, kui majanduse seis halveneb. Näiteks spekulatsioonid võivad sundida tõstma intresse kõrgemale, kui see majanduskasvu seisukohalt hea oleks.

Soomes on viimasel ajal hakatud rääkima majanduskasvu aeglustumisest, millele viitavad kinnisvara- ja automüügi kahanemine.

Autor: ÄP

Hetkel kuum