Eesti märgiks peab saama Eesti inimene

Peaminister Mart Laar keskendus oma ettekandes Eesti laiemale eluplaanile. Ta täiendas president Lennart Meri vastust küsimusele, mis oli Eesti märk eelmise vabariigi ajal. Meri sõnas lihtsalt: ?Eestis Tehtud?, Laar lisas sinna tubli eestlase.

Valitsus peab tagama riigi ja rahva konkurentsivõime. Arengu tagavad säästvus, avatus ja rahvuslus. Säästvus tähendab ka eelarve tasakaalu. Ressursside säästmise vajadust tuletab meile pidevalt meelde bensiini hind.

Kogu ühiskonda läbiv säästuprogramm on pensionireform, milleks vajalikud seadused valmivad järgmisel aastal ja reform rakendub 2002. aasta alguses. Endiselt on siht 10 majanduskasvule aastas.

Paljud teavad, kui keeruline on alusada ettevõtlusega Eesti vähemarenenud piirkondades, ääremaadel, kuigi need ei pruugigi kaugel piiri ääres asuda. Riigi abist pole kasu, kui omavalitsuste töö on jõu ja oskuste puudusel tegemata. Minnes sellisesse piirkonda, ei leia omavalitsusest partnerit, kes oleks asjast tõsiselt huvitatud, ei leia valmisolekut midagi uut rajada ega toetada näiteks kommunikatsioonivõrgu alal. Ei leia ka tööjõudu, sest kuigi töötuid jagub, pole korraldatud nende ümberõpet ega motiveeritud neid kehvast seisust välja tulema.

Loetletu kuulub omavalitsuste ülesannete hulka, kuid mitmel pool on kõik lihtsalt tegemata ning kogu energia kulub valitsuse süüdistamisele.

Halbu näiteid omavalitsuste suutlikkusest võib tuua palju, viimane ilmekas näide on Tootsi vald, kes teatas lühidalt, et neil kulus raha ära ja antagu nüüd juurde. Ja et neil hakkab tulevikus sama asi korduma. Sellised näited veenavad, et haldusterritoriaalne reform tuleb lõpetada 2002. aasta sügiseks.

Ettevõtjad ei leia tööjõudu, kuid töötuid ei õpetata välja. Haldusjaotus ei ole optimaalne, sama kehtib koolisüsteemi kohta. Hariduse reformimine peab käima koos haldusreformiga, jättes üha rohkem funktsioone omavalitsustele. Kõrghariduse süsteemis ootavad järgmisel aastal ees suured muudatused.

Omavalitsuste puhul kehtib praegu nii-öelda Tootsi äriplaan: Tootsi vald teatas riigile, et kulutasime ära, hästi kulutasime, andke nüüd juurde. Selline mõtteviis on omavalitsustes laialt levinud.

Riigi IT-investeeringud suurenevad järgmisel aastal 30. BBC võttegrupil jäi meie e-valitsust töötamas nähes suu lahti. Nad küsisid, kas tõesti kõik ministrid sellega hakkama saavad. See näitab midagi just küsija kodumaa kohta.

Täiendavalt suunab valitsus teaduse ja tehnoloogia arengusse 8 Eesti Raudtee müügist saadavast rahast.

- Kuidas edeneb erastamine?

Narva Elektrijaamadega on asi põhimõtteliselt tehtud. Eesti Raudteega ei tule pikka venitamist. 2001. aastal laekub sellest riigile raha. Miks Tallinna Olümpiapurjespordikeskus on aastaid endiselt erastamata, on tegelikult müstika. Sel nädalal kinnitas valitsus lõpuks erastamistingimused.

- Mida tehakse riigi vara bilansilise väärtuse hindamiseks, kas siin ei ole midagi mäda?

Esimest korda midagi tegema asuda on väga raske. Riik kui selline ei olegi rahas hinnatav, aga kasvõi esialgse varade hinnangu valmimist pean väga positiivseks.

- Mitu valda tuleb?

Mul on ses asjas oma seisukoht, kuid kuna arutelu käib, ei tahaks ma seda oma isikliku seisukoha väljaütlemisega mõjutada.

- Elektrijaamade müügil on võetud 15aastane põlevkivielektri ostu kohustus, mis ületab Eesti tarbimise. Kas alternatiivenergiale nii üldse turul ruumi jääb, kuidas sobib see säästva arenguga?

Alternatiivenergia on tulevikus möödapääsmatu, aga kallis. Turu avanemine on alternatiivenergia tootmisele just hea. Aga neid tootjaid praegu ei olegi. Probleemiks on praegu ka ühenduse puudumine Euroopa energiasüsteemidega.

- Kui kaugel on Edelaraudtee erastamine?

Probleeme on koostöös Lätiga, et võimaldada Edelaraudteele ühendus lõuna poole. Selleks on vaja ka Läti piiri- ja tollipunkti. Olen kolm Läti peaministrit ses asjas ära rääkinud, kuid nende kiire vahetumise tõttu ajan nüüd asju neljandaga.

Mulle jäid Laari esinemisest meelde paar asja, näiteks õpetajate palkade ja haridussüsteemi kohta öeldu. Teen ise praegu linna tellimusel Tallinna arengukava, on hea meel tõdeda, et valitsuse seisukoht haridusküsimustes on linna omaga sarnane.

Positiivselt jäi meelde järjepidevus, Laar toetus samadele märksõnadele ?säästvus?, ?avatus?, ?rahvuslus? kui tegevjuhtide konverentsil Pärnus möödunud aastal. Äriplaani tehes on valitsuse järjepidevus hea, et ei ole järske kõikumisi. Mõned peaministri väljaöeldud tähtajad jäid ka meelde, näiteks haldusreformi ja pensionireformi teostamisest.

Eesti majandus on selgelt langusfaasist väljunud ja asunud kasvama, tarbimine on hakanud suurenema.

Elanike arv.- Eestis elab aasta alguse seisuga 1,44 miljonit inimest.

Sisemajanduse kodutoodang.- Möödunud aastal oli sisemajanduse kogutoodang 74,5 miljardit krooni ehk 52 000 krooni inimese kohta. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,2, teises 7,5.

Väliskaubandus.- Eksport oli esimesel poolaastal 24,4 miljardit krooni võrreldes möödunud aasta sama aja 16,4 miljardi krooniga, import vastavalt 32,8 miljardit ja 23,1 miljardit krooni.

Keskmine palk.- Keskmine brutopalk oli tänavu teises kvartalis 5031 krooni, pension 1536 krooni.

Tarbijahinnaindeks.- Tarbijahinnaindeks oli selle aasta septembris 4,7 kõrgem kui aasta tagasi. Olulise osa sellest andis kütuse hinnatõus. Edasisele hinnatõusule mõjub käibemaksuerandite kaotamine.

Töötus.- Töötuse määr oli teises kvartalis 13,2.

Riigieelarve.- Valitsuse poliitika on olnud alates 1999. a mitte lubada olulist eelarve kasvu. Selle aasta riigieelarve maht on 28,5 miljardit krooni, järgmise aasta eelarve eelnõu on 29,5 miljardit krooni.