Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvara hinda mõjutab ka piirkonna tulevik
Levinud väljend, et kinnisvara puhul on tähtis eelkõige asukoht, siis asukoht ja lõpuks asukoht, on ka Eestis kõigele vaatamata tõsi, sest soodne asukoht hoiab vara hinnas ka aastate möödudes.
Paljudele majaomanikele tuleb suure üllatusena, kui nende maja hinnatakse mitmeid kordi odavamaks võrreldes nende sugulase kehvema elamuga vaid mõnikümmend kilomeetrit eemal. Seejuures pole hinda tõstvaks faktoriks ka tõsiasi, et omanik on hoone oma kätega üles ehitanud.
Ostjal puudub sageli kujutlusvõime ja ta otsustab objekti kasuks, millel on nii kaunis ümbrus kui ka head juurdepääsuteed ning kommunikatsioonid. Selline otsus on alati riskivabam, kuna on kindlalt teada, mida ostetakse ning ei pea jääma lootma, et tulevikus võib-olla asjaolud paranevad. Et selliste riskivabade tehingute korral ületab nõudlus pakkumist, tuleb nende eest maksta ka kõrgemat hinda, sageli peab isegi natuke üle maksma. Hea näide taoliste kinnisvarade kohta on merevaatega korterid Toompeal. Et nende korterite hulk on piiratud ja tehingute arv äärmiselt väike, siis on väga raske rääkida väljakujunenud turuhinnast. Siin mõjutab hinda kõige enam asjaolu, kui kiire on müüjal.
Paljud pakutavad objektid, eeskätt krundid, müüakse siiski seisukorras, mis eeldab, et müüja suudab oma veendumust helgesse tulevikku ka ostjasse sisendada. Sageli puuduvad objektil kommunikatsioonid, rääkimata kõrghaljastusest. Lisaks vajab maa kasutuselevõtmine tihti sihtotstarbe muutmist, mis sageli on komplitseeritud. Klient peab otsustama, kas talle pakutav kinnisvara muutub tulevikus väärtuslikumaks või hakkab väärtust kaotama.
Peamine, mida tuleb jälgida, on kohaliku omavalitsuse plaanid piirkonnas ning kui palju sarnaseid objekte võib turule lisanduda tulevikus. Maad ühe elaniku kohta on meil rohkem kui paljudes Euroopa riikides, ruutmeetrite arvust olulisem on asukoht tulevikku silmas pidades. Tuleviku kohta info saamiseks on kasulik kohalikus omavalitsuses tutvuda piirkonna üldplaneeringuga, kust on näha, kuidas näeb kohalik omavalitsus ette piirkonna tulevikku, kaasa arvatud teedevõrk ning äriotstarbelised ja vaba aja veetmiseks ettenähtud hooned. Kommunikatsioonide kohta on mõttekas uurida kohalikelt teenusepakkujatelt.
Hea ninaga investorile annavad just arenduspiirkondades asuvad objektid võimaluse head kasumit teenida, sest maa puhul võib hind väga lühikese aja jooksul kümneid kuni sadu protsente tõusta.
Asukohast rääkides ei saa mööda vaadata naabritest. Kõigile kirjandusest tuttav Andrese ja Pearu lugu on paraku reaalsus ka igapäevaelus. Rohkem puudutab see korteri- kui majaomanikke. Et kortermajade remondi ja hoolduse rahastamine kuulub korteriomanike kohustuste hulka, on kasulik teada, kellega neid kohustusi tuleb jagada. Kui üle 30 protsendi majaelanikest on maksejõuetud, on ühiste jõududega hoone remondi korraldamine keerukas.
Tulevikus on tõenäoline stsenaarium, et kõrvuti asuvates sarnastes kortermajades on sarnaste korterite hinnad väga erinevad ? sõltuvalt sellest, kui toimivad ja maksujõulised on nende majade ühistud.
Kõigil ostjatel tasub olla iseäranis ettevaatlik ostetava kinnisvara tulevikku puudutavate lubaduste suhtes. Enne tehingu sõlmimist tasub nende versioonide kohta küsida ka dokumentaalsed kinnitused.
Autor: Hindrek Leppsalu