Tarbimisbuumi tõenäosus on väga väike

Pankade eelmise aastaga võrreldes oluliselt suurenenud laenuportfellid on pannud Eesti Panga küsima, kas laenude kasv pole mitte liiga kiire, ja hoiatama ? Eesti majandusstabiilsusele oleks ohtlik tarbimislaenude buumi teke.

Loomulikult on Eestile praeguses üleminekuajas ohtlik, kui tarbimine läheb kontrolli alt välja, nagu oli 1997. aastal.

Praegune situatsioon ei ole siiski päris see, mis kolm aastat tagasi ? eeskätt puudub 1997. aastale iseloomulik eufooria. Siis oli väga jõuline surve igal rindel, mis lõpuks leidis väljundi meeletus tarbimispeos. Pangad läksid eufooriaga kaasa ning andsid väga kergekäeliselt laene, mis suures osas läksid börsile ja muidugi ka tarbimisse.

Eesti Panka näib vaevavat küsimus, kas sama stsenaarium võib korduda. Põhimõtteliselt saab 1997. aastaga sarnane stsenaarium korduda küll, aga selle tõenäosus on väga väike.

Tänavu esimese poolaasta laenumaht (koos välisrahastamisega) ulatus nelja miljardi kroonini, aga näiteks tarbimisbuumi tippajal, 1997. aasta teisel poolel oli see 7,3 miljardit.

Ka väliskaubandusnäitajad ei viita ohule. Pilt väliskaubanduses on isegi parem, kui analüütikud on julgenud oodata. Tegelik elu näitab, et Eesti ekspordipotentsiaal on tänu põhjalikele restruktureerimis-tele reaalsektoris niivõrd tugevnenud, et eksport näitab pidevalt väga jõulisi kasvunumbreid ning import ei saa neile isegi mitte ligi.

Tänavu augustis kasvas eksport võrreldes aastataguse ajaga 59 protsenti, eksport 43. Võrdlusbaas on küll madal, ent impordil on see veel madalam kui ekspordil, nii et tehniliselt peaks import näitama isegi suuremat kasvunumbrit kui eksport.

Üsna hea indikaator, mida kasutatakse väikeste majanduste puhul tarbimistemperatuuri mõõtmiseks, on uute sõiduautode müük. See kõlbab ka Eesti puhul. Ja see on hetkel üks väheseid näitajaid, mis jätab teatava hoiatusnoodi õhku ? autode läbimüük on mitu kuud järjest püsinud üsna kõrge.

Arvata võib, et situatsioon nii roosiliseks ei jää. Mingil hetkel ja just seoses suureneva optimismiga suureneb tarbimine. Kindlasti suurendab see mingil määral impordi osakaalu. Ilmselt vajavad ka ettevõtted ikka veel lisainvesteeringuid. See suurendab omakorda kapitali ja kaupade importi.

Nii üks kui ka teine annab alust neile prognoosidele, et ühel hetkel peaks impordi kasvutempo ikkagi hakkama ületama ekspordi kasvutempot. Ses mõttes on Eesti Panga manitsus täiesti õigel kohal. Aga millal see hetk tuleb? Võib-olla järgmisel aastal, oodatud on seda juba pikka aega. Põhimõtteliselt pole võimatu, et see hetk jääb tulemata, oleneb sellest, kas restruktureerimisprotsess on muutnud reaalsektori piisavalt tugevaks ja efektiivseks. Paraku numbritest seda veel näha ei ole.

Küsimus ongi selles, kus leiab liikuma hakanud raha ? sellele viitab juba kiirenenud laenukasv ? lõpuks oma väljundi, kas üksnes tarbimises või ka lisainvesteeringuis ettevõtlusse.

Ideaalne oleks, kui laenud läheksid investeeringutena ettevõtlusse tagasi ? me ei ole veel nii konkurentsivõimelised, et me enam midagi tegema ei peaks. Euroopa Liidu turule oleme jõudnud, ent seal on tarvis püsima jääda.

(Kommentaar on vastus telefoniintervjuu küsimusele, kas kasvav laenumaht viitab uuele tarbimisbuumile.)