9. oktoober 2000 kell 22:00

Ilma teevad uued ärimudelid

Internetiajastu kutsub ellu uued äritegemise vormid. Tekivad firmade kooslused, mis kasutavad koostööks internetti, loomaks ühiselt klientidele väärtust ja aktsionäridele rikkust.

Interneti lühikese ajaloo vältel populaarseks saanud ärimudel on dünaamiline hinnakujundus ehk kauplemine oksjoni- või börsisüsteemiga sarnaselt.

Eestis võib näiteks tuua C2C (eraisikult eraisikule) internetipõhise oksjoni osta.ee. Maailma tuntuim C2C oksjon eBay on võitnud nii suure populaarsuse, et leidub inimesi, kes on võtnud ennast töölt lahti ja muutnud eBay leheküljel kauplemise endale uueks ?täiskohaga tööks?, elatudes kauplemisega võidetud hinnavahedest. Dünaamilist hinnakujundust rakendatakse aktiivselt ka B2B (firmalt firmale) sektoris.

Firmadevahelises kaubanduses pannakse internetioksjonitega paika näiteks kivisöe turuhinnad (Freemarkets), finantsinstrumentide (CreditTrade), laojääkide (TradeOut) hinnad. Eesti riigiasutused võiks internetis korraldada riigihankeid reverse-oksjoni (vähempakkuja võidab) stiilis.

Levinud ärimudel internetis on ka ostjate, tootjate ja teenusepakkujate koondamine ühele veebileheküljele. Digitaalne vahendaja organiseerib ostjate ja pakkujate omavahelisi tehinguid. Juhtfirma kontrollib selle mudeli puhul valikut, hindu, organisatsiooni, tellimuste täitmist, toodete sobivust ja ostukogemust. Kasutusel on fikseeritud hinnakujundus.

Üks selliseid juhtfirmasid on Ariba Network, mis vahendab bürootarbeid, arvuteid, mööblit ja teisi tooteid. Ariba kaudu tellivad endale vahendeid suured gigandid, nagu Cisco, Chevron, Dow Jones. Tellimine ühest kohast tuleb palju odavam kui tellimine mitmest allikast.

Eestis ei ole B2B tehinguid vahendavad portaalid veel elu sisse saanud. Kohalikest tuntuim üritaja on B2Boffer.com, kuid nende teenus ei ole leidnud piisavalt kasutamist ning projekt on tänaseks poolsurnud. Siiski on Eestis ka neid majandusharusid, kus liiguvad miljardid kroonid ja kuhu mahuks tegutsema digitaalseid vahendajaid.

Vabatahtlikkuse alusel toimivad ärimudelid on võimalikud ainult internetis. Tuntuim näide selle kohta on Linuxi areng. 1991. a oktoobris pani Soome tudeng Linus Torvalds internetti üles enda loodud operatsioonisüsteemi Linux. Torvalds lubas kõigil programmi tasuta kasutada ja teha muudatusi. Tuhanded programmeerijad ja häkkerid üle maailma hakkasid Linuxit arendama, saades vastu üha parema operatsioonisüsteemi. Tänapäeval jookseb Linux juba umbes 20 miljoni serveri peal.

Uues majanduses asetseb klient alati esikohal. Kliendid on need, kelle heaks kõik äriskeemis osalevad firmad töötavad.

Vastutasuks annab klient toodete-teenuste eest raha ja muid väärtusi. Juhtfirma haldab struktuuri, realiseerib tooteid-teenused ja kehtestab reeglid, mida jälgitakse ärimudelis.

Tapscotti, Ticolli ja Lowy raamatus ?Digital Capital? nimetatakse ühiselt tegutsevaid firmade kogumeid business web?iks või lihtsalt b-web?iks.

Selleks, et üks b-web eksisteerida saaks, on vaja viie komponendi olemasolu: kliendid, juhtfirma (interface kliendi ja sisupakkujate vahel), sisupakkujad (tooted, teenused, informatsioon), kommertsteenused (pangad, logistika, tehingud jne), infrastruktuur (kommunikatsioon, bürood, teed).

Klient tunneb juhtfirma brändi. Sisupakkujate tooted ja teenused jõuvad klientideni juhtfirma vahendusel. Igas ärimudelis on kommertsteenuste pakkujad, sest raha peab panka jõudma ja klient tahab tooted kätte saada. Ilma infrastruktuurita pole üldse mingit äri, isegi mitte e-äri.

Ärimudelis osalejad kontsentreeruvad sellele, mida nad kõige paremini teha oskavad. Eesti Telefon näiteks lõpetas klientidega arveldamise teeninduskeskustes, sest maksetega tegelemine on rohkem pankade pärusmaa. Pangad on antud näite puhul Eesti Telefoni b-web?i kommertsteenuste pakkujad.

Millal tekib esimene interneti b-web Eestis?

Hetkel kuum