• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loodetud miljon krooni jääb Mõisakülla tulemata

    Pärast seda, kui Mõisaküla oli kooli remondi alustamiseks laenu võtnud, avastas linnapea riigieelarve projekti uurides, et linnale seal loodetud raha pole, kirjutab Sakala.

    Linnapea Arvids Tisler süüdistab rahata jäämises Viljandi maavanemat, kes olevat Mõisaküla volikogus esinedes kinnitanud, et väikelinn saab kooli remondiks vajaliku 1,3 miljonit krooni.
    Maavanem eitab sellise lubaduse andmist.
    Arvids Tisler küsis tänavu ühel Mõisaküla linnavolikogu istungil maavanemalt, kas Mõisaküla saab järgmisel aastal investeeringuteks kavandatud raha vastavalt omavalitsuste liidu vanematekogu otsusele. Maavanem vastas, et kui raha tuleb maakonda vähem, siis kärbitakse omavalitsuste liidus kokkulepitud pingereas tagumistele objektidele vajaminevaid summasid.
    Helir-Valdor Seeder ütles eile, et ta on jäänud Mõisaküla volikogus öeldud sõnade juurde, kuid tekkinud segaduse on tinginud asjaolu, et Mõisaküla juhid ja tema pidasid silmas erinevat pingerida.
    26. aprillil omavalitsuste liidu vanematekogus vastu võetud investeeringute nimekirjas oli Mõisaküla Keskkooli soojustamine ja söökla remont teisel kohal ja Mõisaküla linnajuhid lugesid maavanema vastusest välja, et nad saavad soovitud raha.
    Maavanem saatis aga kevadel riigieelarve koostajatele maakonna investeeringute projekti, milles Mõisaküla kooli remont oli üheksandal kohal. Selle projekti arutas vanematekogu läbi mullu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kai Realo: päris hirmsaid asju saab korda saata, kui tegelikult midagi ei tee ega otsusta
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Kai Realo: päris hirmsaid asju saab korda saata, kui tegelikult midagi ei tee ega otsusta
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Margus Rink: ma pean otsustama. Ja vastutama
Tippjuhi üks olulisemaid tööriistu on otsustamine. Otsused tuleb teha läbi esiklaasi, tahavaatepeeglis targutajad ei vääri juhi nimetust, kirjutab Coop Panga juhatuse esimees ja 2021. aasta parim juht Margus Rink.
Tippjuhi üks olulisemaid tööriistu on otsustamine. Otsused tuleb teha läbi esiklaasi, tahavaatepeeglis targutajad ei vääri juhi nimetust, kirjutab Coop Panga juhatuse esimees ja 2021. aasta parim juht Margus Rink.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.