Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikud: seaduste tase vilets

    Kõige kallimaks, 1,2 miljonit krooni, on läinud maksumaksjale juba viis aastat ettevalmistatud ja ligikaudu 1600 paragrahvist koosneva võlaõigusseaduse eelnõu ettevalmistamine. Selle aja jooksul on sõlmitud kümneid lepinguid eelnõu eri osade väljatöötamiseks.
    Justiitsministeeriumi andmeil on seaduseelnõu autoreile makstud viie aasta kestel ca 700 000 ning ekspertidele ligi pool miljonit krooni. Lisaks on 100 000 krooni eest tellitud tõlkimis- ja keeletoimetustöid.
    Mitmete riigikogu liikmete sõnul on justiitsministeeriumist tulevad seaduseelnõud aga poolikud ning vastuolus teiste seadustega.
    Riigikogu õiguskomisjoni liikme Uno Mereste sõnul on justiitsministeeriumi ametnikud ise nii autori kui ka eksperdi rollis ning teenivad seega kahekordset palka. Nõnda käivad needsamad autorid ka õiguskomisjoni ees omaloodud tekste kaitsmas, teades, et keegi teine ei kontrolli.
    ?Nad on lohakad ja teevad haltuurat,? ütles Mereste. ?Kui justiitsministeerium täidaks oma funktsiooni, kontrollides eelnõude vastavust seadusloome tingimustele, oleks riigikokku jõudvatel seadustel ka kõrgem kvaliteet. See aga eeldaks, et need summad läheksid kitsast seltskonnast välja näiteks ülikooli professoritele või õppejõududele.?
    Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsleri Priidu Pärna sõnul on võlaõigusseaduse eesmärgiks panna enamik lepingulisi suhteid ühte õigusakti. ?Selline lähenemisviis peaks kodaniku huve igati kaitsma, sest kõik argipäeval vajalikud lepingud on ühes süsteemis ja vastuoludeta reguleeritud,? selgitas ta.
    Keskfraktsiooni kuuluv õiguskomisjoni liige Georg Pelisaar möönis, et eelnõus on mitmeid vastuolusid nii põhiseaduse kui ka teiste seadustega. Pelisaare hinnangul võiks eelnõu riigikogu saali jõuda alles järgmise aasta sügisel.
    Ka Mõõdukate fraktsiooni kuuluv õiguskomisjoni liige Vootele Hansen möönis, et seaduseelnõude ettevalmistamisel ilmneb ministeeriumipoolseid kiirustamise momente.
    Sarnaseid pikaleveninud seaduseelnõusid on teisigi. Alates 1992. aastast on sotsiaalministeerium välja töötanud tervishoiukorralduse seaduse juba neljanda eelnõu variandi, mis on hetkel sotsiaalkomisjoni menetluses.
    Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Sven Kruubi sõnul on eelnõu variant äärmiselt säästlik ning läks maksma alla 20 000 krooni, mis määrati lepinguga ühele autorile. ?Ma ei tea, palju on kulutatud eelnevatele eelnõudele,? ütles Kruubi. ?Tööd on ju ikkagi tehtud ning see, et seadust pole vastu võetud, sõltub pigem poliitilistest jõududest, mitte eelnõu sisust.?
    Mereste sõnul on ka rahvusvahelise eraõiguse seadus elav näide tasemest, kuidas justiitsministeerium seadusloomet tegelikult teostab.
    ?Ametnikud soperdasid midagi valmis ning püüdsid õiguskomisjonile auku pähe rääkida,? rääkis Mereste. ?Kuid Eesti parlament ei saa ju vastu võtta rahvusvahelisi seadusi, mis kehtiksid teistele riikidele. See käib ikka riikidevaheliste kokkulepete alusel.?
    Sel aastal eraldati justiitsministeeriumile riigieelarvest 4,7 miljonit krooni seadusloomeks. Riigikogu praegune koosseis on 393 menetletud eelnõust välja arvanud enam kui kolmandiku.
    1997. aasta sügisel töötas justiitsministeerium välja majandustegevuse avalike kitsenduste seaduse projekti, mille eesmärk oli vähendada litsentse ja jätta avalikule võimule vähem võimalusi suvaotsustusteks ettevõtjate üle.
    Eelnõu sidus rida tegevusalasid teatamiskohustusega ettevõtlusosakondadele, mis tuli moodustada maavalitsuste või suuremate linnavalitsuste juurde.
    Äriringkondades kutsus see esile naeru ja pahameele. Ärimeeste põhiline argument oli, et turumajanduses on turg ise kõige parem regulaator ja riigil pole mõtet raisata aega selle reguleerimiseks.
    Tollane justiitsminister Paul Varul kinnitas, et majandustegevuse avalike kitsenduste seaduse eesmärk on vähendada ametnike suva järgi tehtavaid otsuseid. Tegelikult mingeid kardinaalseid muudatusi majandustegevuse avalike kitsenduste seaduses võrreldes majandustegevuse seadusega polnud. Nime muutnud eelnõu ütles endiselt, et on 14 majandustegevuse valdkonda, mille puhul on nõutav tegevusluba, ja 33 majandusharu, mis eeldavad kutseharidust või -oskust. Igasuguse majandustegevuse alustamise puhul kehtib aga teatamiskohustus, misjärel ettevõtja saab majandustegevuse tunnistuse. Kuna sellest sai terav diskussiooni objekt, lükkas Mart Siimanni valitsus valimiste eel eelnõu tagasi.
    Justiitsministeeriumi asekantsleri Priidu Pärna sõnul läks see ministeeriumile maksma 70 000 krooni. ?Selge on see, et nii odavalt praegu sellist seadust ei teeks,? ütles ta. ?Praegu on majandusministeeriumis aga ettevalmistamisel kutseseadus, mis reguleerib kutse omandamist ning majandustegevuse kohtadest teavitamise seadus, sest riik ei tea endiselt, kus ettevõtlusega tegeldakse.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.