Tõnis Arnover • 9. oktoober 2000 kell 22:00

Soome farmer: ?Valitsus pettis meid!?

Soome hädad ELis algasid põllumajanduse ülekaitstusest, sest põllumajandushinnad, mis 1970. aastate algul olid olnud ELi tasemel, olid liitu astumise ajaks 1995. aastal kerkinud kahekordseks, kust need siis 1. jaanuaril kukkusid päevapealt jälle ELi tasemele.

?Euroopa Liitu minnes oli tulude vähenemine kavas korvata toetustega ja kulude vähendamisega,? ütles 185 000 taluniku ja 300 000 metsaomaniku huve kaitsva Soome põllu- ja metsamajandustootjate keskliidu MTK üldsekretär Heikki Laurinen. Viie aastaga oli kavas kokku hoida

5 miljardit marka, kuid tegelikult on õnnestunud säästa ainult pool sellest. Soome talude tulud on ELis kahanenud keskmiselt kolmandiku võrra ning talude arv vähenenud 105 570-lt 77 500-le, kuid tootmine on siiski jäänud endisele tasemele.

Söderkulla talul on 110 ha maid, millest 90 ha oli nisu, 10 ha rüpsi ja 10 ha kesa all. Ehkki saak tuli päris hea, tuleb talu toetuste abil ots otsaga kokku.

?Ma ei usu, et Euroopa Liidu (EL) eesmärgiks on Soome põllumajanduse väljasuretamine,? räägib Tuusula Söderkulla peremees. Samas tema kulutused kasvavad pidevalt. Näiteks tänavu läheb ainuüksi kütusele 10 000 marka rohkem kui mullu,? kurdab Niemikoski.

Talle teeb meelehärmi, et tootjatel ei ole enam mingit kontrolli nisu hinna üle. Selle hind on 1994. aasta 2,19 margalt kukkunud 80 pennile.

?Ka Soomes toimub kaubanduse ja töötleva tööstuse koondumine, ja need dikteerivad täielikult hindu,? kommenteeris MTK teraviljaosakonna sekretär Pasi Lähdetie. ?MTK ei oska ega suuda turgu piisavalt mõjutada, kuid ta on pidevalt valitsusega dialoogis.?

Kui on näha, et dialoog ei aita, lisanduvad meeleavaldused. Mullu osalesid MTK liikmed väljaastumistel Helsingis, Brüsselis ja Berliinis. ?Brüsselis jahmatas meid, missuguses raskevarustuses politsei meid vastu võttis,? ütles Heikkinen.

Kahanevaid tootjahindu kompenseeritakse ELi ühise põllumajanduspoliitika (CAP) ja Soome eelarvest. Soome viljakasvatajad saavad tänavu CAPi raames nn viljakuivatustoetust. Näiteks Söderkulla talu sai viljakuivati laiendamiseks toetust ja 3?4protsendilist sooduslaenu.

?Kui minul viljakasvatamine enam ära ei tasu, siis saavad eesti talunikud siia kuivatisse vilja tuua,? muigas Niemikoski.

Et toetusi saada, tuleb täita kümneid bürokraatlikke blankette. ?Omal ajal naersime NSV Liidu bürokraatiat, nüüd näeme, et lääne bürokraatia ei jää sellele karvavõrdki alla,? ütles Söderkulla peremees, kes on usaldanud paberimajanduse naise Aune hoolde.

Kui paberimajandus tegelikkusega ei klapi, näiteks pere kartulimaa on põhipõllust eraldamata, võib toetusest kergesti ilma jääda. Kõik muutub kogu aeg ja uusi nõudeid tuleb järjest juurde. Ja kontroll on tugev.

Hetkel kuum