Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome pürib sillaks ELi energiaprojektis
Euroopa Liit tahab vähendada sõltuvust Naftat Eksportivate Riikide (OPEC) kartellist, kust praegu imporditakse 75 blokis tarbitavast naftast. Uute kütusekriiside vältimiseks tahab Brüssel edaspidi kahekordistada kütusetarneid Venemaalt, mis praegu katab bloki gaasi- ja naftatarbest vastavalt 20 ja 16.
ELi ja Venemaa energeetikakoostöös loodab peavahendajaks saada Soome, mis on aastaid oodanud Venemaalt uute nafta- ja gaasijuhtmete rajamist. Selle asemel otsustas president Vladimir Putin panuse teha riigi oma naftasadamatele ning kiirendada Primorski terminali ehitust.
Nüüd näib, et Soome võib naftajuhtme siiski saada. Septembris ütles Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov oma Soome kolleegile Paavo Lipponenile, et kaalumisel on torujuhe Primorskist Fortumi Porvoo terminali. Nii Venemaa naftakompaniid kui maksudest tulu saav riik on huvitatud ekspordi suurendamisest. Primorski sadam on aga talvel pikalt jääs, samas kui Porvoo veeteed on lahti. Soome Fortumile tagaks uue torujuhtme rajamine veel ka praegu pooles lastis sõitvate laevade parema kasutamise.
Kasjanov nimetas torujuhtme võimalust, kui Lipponen ütles, et Soome ei ole huvitatud niivõrd transiiditulust kui torujuhtmest, mis ühendaks riigi ELi gaasivõrgu ja -turuga. Praegu on sellest kõrvale jäänud vaid Soome ja Kreeka.
Varem oli Gazprom ähvardanud, et uus gaasijuhe võidakse rajada ka Läänemere alt otse Saksamaale ilma Soomet läbimata.
Paralleelselt veab Gazprom vägikaigast Poola ja Ukrainaga. Gazprom ei taha teist torujuhet Jamali leiukohast ehitada läbi Ukraina, kuna väidetavalt varastavad ukrainlased Vene gaasi ega ole ka muidu Moskvale kuulekad.
Uus juhe tuleks läbi Poola, mis tagaks Varssavile miljardeid dollareid transiiditulu.
Poola ei taha aga rikkuda suhteid oma strateegilise liitlase Ukrainaga, kelle jaoks energiaimport on elulise tähtsusega. Aastas saab Ukraina gaasitransiidi eest Venemaalt 30 mld kuupmeetrit gaasi.
Jamali torujuhe, mille esimene etapp lasti käiku selle aasta alguses, tagaks aastas 67 miljardi kuupmeetri gaasi transpordi Siberist Lääne-Euroopa turule.
Hetkel on Gazprom kõnelustel paremas positsioonis, kuna võib Poola vastu välja käia Soome kaardi. Rikas Soome ei vaja transiiditulusid nii nagu Poola ning Soome-Vene torujuhe võiks olla ilmne alternatiiv Poolat läbivale juhtmele.
Autor: ÄP