• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulumaksupaljastajate fantaasia ei teostu

    Rääkides üksikisikute tulumaksu avalikustamise eelnõust ütles üks initsiaatoreid, mõõdukas Rein Järvelill: ?Kui praegu räägitakse Järvelille-Kõivu eelnõust, siis peab nimetama, et eelnõu pole veel riigikogule esitatud, meie oleme lihtsalt eelnõu idee autorid. Riigikogule esitamiseks loodame leida enamate riigikogu liikmete toetuse ning seejärel eelnõu parlamendile esitada. ? (Delfi, 12.09.)
    Seega on tegemist ?Maksumaksja vaenlase? (Eesti Maksumaksjate Liit, 1999) järjekordse sepitsusega, millele loodetavasti pole võimalik leida enamate riigikogu liikmete toetust ja mistõttu idee jääbki üheks mõõdukate haiglaseks fantaasiaks.
    Isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 8 lõike 1 kohaselt on mittedelikaatsete isikuandmete (sh majanduslike) töötlemine lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemise eesmärk on:
    - isikuga sõlmitud lepingu täitmine või tööde teostamine, mis toimub isiku tellimisel;
    isiku elu, tervise või vabaduse kaitse;
    seaduse või välislepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;
    avalikku huvi silmas pidava ülesande täitmine, mis on seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga pandud vastutavale töötlejale või kolmandale isikule, kellele andmed üle antakse;
    üldiste huvide või vastutava töötleja õigustatud huvide või kolmanda isiku, kellele andmed üle antakse, õigustatud huvide arvestamine, kui isiku huvid ei ole olulisemad.
    See tähendab, et maksuamet on õigustatud pidama maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrit oma põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmiseks.
    Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on eelloetletud eesmärkidel töödeldavate mittedelikaatsete isikuandmete üleandmine kolmandale isikule lubatud, kui nende töötlemine, sealhulgas kasutamine kolmanda isiku poolt, toimub samadel eesmärkidel.
    Kui mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine, sealhulgas nende kasutamine kolmanda isiku poolt, ei toimu samadel eesmärkidel, on nende üleandmine lubatud ainult isiku nõusolekul.
    Vastavalt põhiseadusele teostab täitevvõimu, sealhulgas riikliku järelevalve funktsioone (antud juhul maksude tasumise õigsuse kontrollimine, maksuvõlgade sissenõudmine ja sanktsioonide rakendamine) Eesti Vabariigi valitsus oma asutuste (antud juhul maksuameti) kaudu.
    Ent ?avalikkuse? eesmärk ei saa olla nende ülesannete täitmine ega ka avaliku halduse efektiivsuse tõstmine (maksuameti töö parandamine), nagu arvab Rein Järvelill (ÄP, 13.09.).
    Seega siis ei ole võimalik ka üksikisikute poolt tasutud maksusummasid avalikustada ilma iga isiku vastava nõusolekuta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.