Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeerimisfondide mahud kasvuteel

    Merita Panga pakutavad fondid arvestamata jättes on Eesti investeerimisfondide mahud aasta algusega võrreldes kasvanud 61,3 miljoni krooni võrra. Rahaturu- ja intressifondide mahud on suurenenud 413,7 miljoni krooni võrra, kuid viimastesse paigutavad raha põhiliselt suuremad ettevõtted, mitte eraisikud.
    "Inimesed on endiselt väga ettevaatlikud ega taha oma raha aktsiariske võtvatesse investeerimisfondidesse usaldada, kuid vähehaaval hakkab olukord paranema," ütles Trigon Investment Managementi portfellihaldur Tõnu Vanajuur.
    Trigon Investment Managementi nõukogu liige Aadu Oja on varem kinnitanud, et investeerimisfondide maht võiks praeguse üle 100 miljoni krooni asemel olla miljard krooni, sest vaid aktsiainvesteeringud suudavad pakkuda kaitset inflatsiooni vastu.
    Vanajuure sõnul on potentsiaalsed fondiinvestorid ka endised aktsiaomanikud, kes ostupakkumiste käigus oma aktsiad vaba raha vastu vahetanud ja millele nüüd paigutamiskohta otsitakse.
    Hansa Asset Managementi juht Mihkel Õim märkis, et alates augustist on märgata fondiosakute müügi elavnemist. "Müüdud osakute arv ületab kindlasti tagasiostetute oma, " kinnitas Õim.
    Õimu sõnul on kindlasti 30 000-40 000 potentsiaalset investorit, kellel on 50 000 krooni vaba raha. "Kui arvestada, et Hansa Fondiplaan müüs esimese kuuga miljoni eest, on selge, et inimesed on valmis investeerima ja oluline seejuures on maksude küsimus," ütles Õim.
    Mihkel Õim selgitas, et nii investeerimisfondidesse kui ka muudesse investeerimisinstrumentidesse tehtavaid investeeringuid piirab investeeringult saadava tulu maksustamine.
    "Kuigi raha hakkab vaikselt pangahoiustelt teistesse investeeringutesse liikuma, on piiravaks teguriks meie maksukeskkond," ütles Õim.
    Kui inimesel on valida pangahoiuse, millele makstavalt intressilt makse tasuda ei tule, ja maksustatava investeeringu vahel, peab teenitav tulu ületama maksukoormuse ja pangaintressi.
    Põhjanaabritel lisandub elaniku kohta aastas fondidesse 1500 marka ehk ligi 3900 krooni. Sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta arvestades oleks samaväärne näitaja Eestis 600 krooni, on aga ligi kümme korda väiksem.
    Soomes oli investeerimisfondide maht viis aastat tagasi 5 miljardit marka, nüüd on see kasvanud üle 80 miljardi marga ehk 210 miljardi krooni.
    Rootsis on eraisikute fondidesse tehtud investeeringud kasvanud viie aasta taguselt veidi rohkem kui 5 miljardi euro tasemelt üle 20 miljardi euro ehk 313 miljardi Eesti kroonini.
    Merita Rahastoyhtiö OY tegevdirektor Jari Sundström avaldas juba juunis, mil Merita fondidega Eesti turule tuli, veendumust, et samasugune kasvutrend leiab aset ka Eesti fonditurul.
    Ma arvan, et oleme juba investeeringute kasvu teele asunud, ütles Balti Kasvufondi juht Mihkel Õim.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.