Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimisfondide mahud kasvuteel
Merita Panga pakutavad fondid arvestamata jättes on Eesti investeerimisfondide mahud aasta algusega võrreldes kasvanud 61,3 miljoni krooni võrra. Rahaturu- ja intressifondide mahud on suurenenud 413,7 miljoni krooni võrra, kuid viimastesse paigutavad raha põhiliselt suuremad ettevõtted, mitte eraisikud.
"Inimesed on endiselt väga ettevaatlikud ega taha oma raha aktsiariske võtvatesse investeerimisfondidesse usaldada, kuid vähehaaval hakkab olukord paranema," ütles Trigon Investment Managementi portfellihaldur Tõnu Vanajuur.
Trigon Investment Managementi nõukogu liige Aadu Oja on varem kinnitanud, et investeerimisfondide maht võiks praeguse üle 100 miljoni krooni asemel olla miljard krooni, sest vaid aktsiainvesteeringud suudavad pakkuda kaitset inflatsiooni vastu.
Vanajuure sõnul on potentsiaalsed fondiinvestorid ka endised aktsiaomanikud, kes ostupakkumiste käigus oma aktsiad vaba raha vastu vahetanud ja millele nüüd paigutamiskohta otsitakse.
Hansa Asset Managementi juht Mihkel Õim märkis, et alates augustist on märgata fondiosakute müügi elavnemist. "Müüdud osakute arv ületab kindlasti tagasiostetute oma, " kinnitas Õim.
Õimu sõnul on kindlasti 30 000-40 000 potentsiaalset investorit, kellel on 50 000 krooni vaba raha. "Kui arvestada, et Hansa Fondiplaan müüs esimese kuuga miljoni eest, on selge, et inimesed on valmis investeerima ja oluline seejuures on maksude küsimus," ütles Õim.
Mihkel Õim selgitas, et nii investeerimisfondidesse kui ka muudesse investeerimisinstrumentidesse tehtavaid investeeringuid piirab investeeringult saadava tulu maksustamine.
"Kuigi raha hakkab vaikselt pangahoiustelt teistesse investeeringutesse liikuma, on piiravaks teguriks meie maksukeskkond," ütles Õim.
Kui inimesel on valida pangahoiuse, millele makstavalt intressilt makse tasuda ei tule, ja maksustatava investeeringu vahel, peab teenitav tulu ületama maksukoormuse ja pangaintressi.
Põhjanaabritel lisandub elaniku kohta aastas fondidesse 1500 marka ehk ligi 3900 krooni. Sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta arvestades oleks samaväärne näitaja Eestis 600 krooni, on aga ligi kümme korda väiksem.
Soomes oli investeerimisfondide maht viis aastat tagasi 5 miljardit marka, nüüd on see kasvanud üle 80 miljardi marga ehk 210 miljardi krooni.
Rootsis on eraisikute fondidesse tehtud investeeringud kasvanud viie aasta taguselt veidi rohkem kui 5 miljardi euro tasemelt üle 20 miljardi euro ehk 313 miljardi Eesti kroonini.
Merita Rahastoyhtiö OY tegevdirektor Jari Sundström avaldas juba juunis, mil Merita fondidega Eesti turule tuli, veendumust, et samasugune kasvutrend leiab aset ka Eesti fonditurul.
Ma arvan, et oleme juba investeeringute kasvu teele asunud, ütles Balti Kasvufondi juht Mihkel Õim.