Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordika ümber kahtlased rahamängud

    Allikate käest saadud info, millele Õunapuult ametlikku kinnitust otsin, on järgmine: pärast Nordika tütarfirma Rävala Büroohoone ASi (RBH) müümist Liikluskindlustuse Fondile avastas fondi määratud juhataja Õunapuu ettevõttes hulgaliselt põhjendamatuid ehitusarveid. Samal ajal oli valminud ka varem korraga Nordika ja RBH juhatuse esimehena töötanud Tiit Arge uhke eramu Hiiul.
    Arge oli omal ajal sõlminud Nordika ja RBH vahelise arvelduskrediidi lepingu 10 miljoni krooni peale, mille alusel liikusid varad Nordikast RBHsse ning vastutasuks ei pidanud Nordika oma Rävala büroo kolme korruse eest renti maksma. Liikluskindlustuse Fondile tekitas ostetud firma ebasoodne krediidileping probleeme, kuna RBH-le ei laekunud reaalset raha, mille eest maksta tagasi RBH laenu Hansapangale. Nii tekkis Õunapuul ka vajadus hakata uurima RBH-le finantsprobleeme tekitanud lepingute ja kahtlaste ehitusarvete tausta.
    Formuleerin kohvikulaua taga küsimusi, kui Õunapuu teatab oma soovist minust pilti teha. Küsimusele, miks ta neid vajama peaks, räägib ta fotograafiahuvist ning tõmbab kotist välja lihtsa aparaadi, mis küll tõsisele fännile ei viita. Luba saamata teeb Õunapuu pilti. "Te teate ju kõike väga täpselt, mida küsite!" kergitab Õunapuu küsimusi üle vaadates kulme. Õunapuu võtab nädalase mõtlemisaja, öeldes, et siis küsimuste järgi otsustab, kas rääkida.
    Mõne päeva pärast saan teateid nii Liikluskindlustuse Fondist, kes Õunapuu kevadel kõigilt ametipostidelt segastel asjaoludel vallandas, kui ka Nordikast, et mees pressib mõlemalt poolt ligi 500 000 krooni välja, või muidu saab Äripäev kõik teada.
    Kas "kõik" tähendab infot, mida juba teadsin, või on Õunapuul veel midagi varuks? Sellele küsimusele ei taha telefonis kogelema hakanud mees mulle midagi vastata.
    RBH nõukogu liige Jaak Kanter tunnistab, et RBH nõukogu eelmise koosseisu ajal olid arutusel küsimused ehitusarvete kohta, mida Õunapuu kontrollis. RBH prokuristi arvates aga ei olnud nendes andmetes midagi niivõrd taunimisväärset, et oleks pidanud sekkuma teised organid. "Pealegi oli RBH tookordne juhataja Ivo Õunapuu aktsepteerinud kõik RBH arveldused, saldod äripartneriga ja seega võtnud võimalused asjade käiku vaidlustada," selgitab Kanter.
    Samuti tunnistab ta, et RBH ostmise motiiviks oli tõepoolest vaid kindlustusklientide huvide kaitse, sest kannatanutele hüvitiste väljamaksmine oli Nordikal tol ajal raskendatud. Samas on kindlustajate huvisid kaitsev kindlustusinspektsioon fondi otsust osta RBH teravalt kritiseerinud.
    Kanter vabandab, et ei saa konkreetsemalt vastata, viidates seadusesättele, mille alusel peavad kindlustustegevusega tegeleva ettevõtte juhtivtöötajad saladusi hoidma. Isegi siis, kui Äripäeva küsitud info on õige, peaks see paragrahv ka Õunapuu suu lukku panema, märgib Kanter.
    Tiit Arge enda sõnul on süüdistused alusetud. Nordika bilansis olnud poolelioleva maja ostis ta enda sõnul 1998. a detsembris kindlustusinspektsiooni heakskiidul ligi 2 miljoni krooni eest, mida on kinnitanud ka audiitorid. Raha ostmiseks ning ehitustööde lõpetamiseks tuli Arge ütlusel pangalaenust, Nordika dividendidest ja palgast. "Liikluskindlustuse Fondil RBH ostjana pole tekkinud ühtegi ametlikku pretensiooni," lausub ta.
    "Nordika läbirääkimised strateegilise investoriga on jõudmas lõppfaasi. Ma usun, et juba järgmisel aastal ei pea me enam tõestama, et kindlustusvõtjate raha üritab keegi pihta panna," lõpetab Tiit Arge.
    Minu tähelepanekud Äripäevas (ÄP 11.10.2000) avaldatud ja sisaldunud ebatäpsuste kohta.
    Esikaanel on avaldatud kahemõtteline info artiklist "Tiit Arge maja Nordika rahaga?". Kuna leheküljel kolm arutatakse vastavat teemat edasi, siis võib järeldada, et esimesel leheküljel kindlustustöötaja all on mõeldud Õunapuud.
    Ma ei ole Nordika Kindlustuse ASilt kunagi ühtegi senti nõudnud (ajaleheartikli väljendit kasutades "välja pressinud") ega ka saanud, samuti ei ole ka lubanud Äripäevale anda mingit Nordika Kindlustusseltsi puudutavat infot.
    Ühtlasi kinnitan, et ma ei oma mingisugust infot, mis kinnitaks Tiit Arge uhke eramu ehitamist Nordika rahadega.
    Leheküljel kolm avaldati artikkel pealdisega "Nordika ümber kahtlased rahamängud". Pealkirja kohal olev märkus "Endine kindlustustöötaja küsis Nordika juhilt vaikimise eest pool miljonit" ja teksti sissejuhatuses olev samalaadne märkus on selgituse saanud käesoleva kirja alguses.
    Omal ajal Eesti Liikluskindlustuse Fondile tehtud ettepanek läbirääkimisteks info kaitsmise suhtes fondis töötamise ajal teatavaks saanud kogu majandustegevuse info üle on ajalehest pakutavast algsummast väga-väga suurelt üle pakutud. See ettepanek oli tõesti esitatud, aga summa moodustas vaid murdosa ajalehes ära toodud ettepaneku summast.
    Pean vajalikuks märkida, et see on minu ja Liikluskindlustuse Fondi vaheline küsimus.
    Kommenteerin, miks üldse nõustusin ajakirjanikuga kohtuma. Olin valmis ajakirjanikuga kohtuma, kuna temapoolne soov minuga kohtuda, tekitas minus loomulikult küsimuse, millest johtus ajakirjaniku soov minuga kohtuda.
    Tähelepanek ajakirjanikust foto tegemine. Minu tuttavad teavad kinnitada, et ma tõesti pildistan palju ja armastan pildistada praktiliselt kõike, sh inimesi, kellega kohtun. Küsisin ajakirjanikult luba pildistamiseks.
    Tähelepanek küsimuste ülevaatamisest. Küsimusi lugedes küsisin ajakirjanikult, kust on tema allikad pärit, kui ta oskas sellist infot küsida? Miks ta seda minult kui endiselt juhatajalt küsib, sest firmal on olemas praegu juhataja, kelle poole ta võinuks pöörduda. Soovitasingi ajakirjanikul pöörduda praegu tegutseva juhataja poole ja tutvuda firma majanduslike bilanssidega äriregistris.
    Tähelepanek segastel asjaoludel vallandamise kohta. Õunapuud ei ole Eesti Liikluskindlustuse Fondist vallandatud segastel asjaoludel. Põhjuseks olid fondi struktuuris toimunud muutused. Rävala Büroohoone ASist ja Fondihalduri OÜst kutsuti Õunapuu tagasi. Kõigi toimingute kohta on olemas vastavad dokumendid. Kõigilt ametipostidelt lahkus Õunapuu erinevatel aegadel.
    Tähelepanek Jaak Kanteri väite kohta, et Õunapuu on võtnud võimalused asjade käiku vaidlustada, aktsepteerides Rävala Büroohoone ASi arveldused, saldod äripartneritega.
    Täpsustan, et selleks ajaks kui Õunapuu asus täitma Rävala Büroohoone ASi juhataja kohustusi, olid kõnealused arved aktsepteeritud eelmise juhtkonna poolt.
    On kahetsusväärne, et minu renomeed on kahjustanud teie majandusajalehes ilmunud artikkel, milles toodud väited ei olnud adekvaatsed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaupmees: kui vaja, otsime tarnija, kelle hinnad on vastuvõetavamad
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.