Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Perekond, kes ei lase Ladal vajuda unustusehõlma
"Eks aasijaid, sõbralikke tögamisi oli," tunnistas Türi linnapea Toomas Laimets. "Kuid rohkem oli ikka neid, kes uudishimulikult ligi astusid ja masinat uurisid."
Üle poole aasta on autoostust möödas ja Laimets ei nurise. Eestimaa südames Järvamaal pole Lada omamine häbiasi, sest neid toovad Eestisse oma mehed Paidest, Tiido Jakobson koos kahe pojaga.
ASi Lada Eesti peadirektor ja firma üks omanik Tiido Jakobson peab lugu lääne autotehaste hea disainiga toodangust, nende kvaliteedist ega pea Ladat pimesi maailma parimaks autoks. Küll aga oskab ta müügimeheliku veenvusega välja tuua Lada head omadused: teada-tuntud veermiku vastupidavus meie teeoludes, soodne hind jne. Jakobson on kindel, et kliente jätkub kõikidele automarkidele, sõltuvalt maitsest ja rahakoti paksusest. Ka Ladale.
VAZi süsteemis on Jakobson juba "vana kala". 1988. aastal asus ta juhtima VAZi autode teeninduskeskust Aravetel, kuid kaua ta seda tööd teha ei saanud. Riigikorra muutuste aastatel seisid tema ja tema ülejäänud kolleegid lõhkise küna ees: kuhu edasi minna. "Lada autode vanad mudelid kaotasid populaarsuse ja enamik keeras pilgu läände. Kuna aga Eestis oli müüdud ligi 140 000 autot, vajasid need hooldust. Nii me jätkasimegi," meenutab Jakobson.
Tõsisasi, et ta tegi seda üksi, oli omamoodi innustuseks. 1992. aastal tegi Tiido Jakobson endisele leivaisale, Togliatti autotehasele, ettepaneku luua uus ühisfirma. Aasta hiljem sõlmitigi uute autode maaletoomise leping ja äri hakkas suluseisust tasapisi üle saama.
Enda tehnikahuvi ütleb Jakobson olevat alguse saanud kodust. "Isa oli autojuht ja nii ma tema süles õppisin juba viie-kuue aastaselt Chevrolet'd juhtima. Isa õpetas mind ka tehnikast lugu pidama. Remontide juures olin küll rohkem jalus kui abiks, aga lõpptulemusena sai minust kõrgharidusega insener," meenutab Jakobson.
Nooruspõlves harrastas Jakobson ralli- ja vigursõitu, võites mitmeid medaleid nii veo- kui ka sõiduautode klassis, nüüd käib ta kaasa elamas poeg Indreku võidukihutamistele. "Me oleme maast madalast harjunud võistlustel koos perekonnaga käima. See on lõõgastus ja hobi käsikäes," ütleb Jakobson.
Pereisal on oma võistluspäevilt meistersportlase kandidaadi tiitel, poeg Indrek on tänavu rallisprindis poole hooaja pealt alustades jõudnud viiendale kohale. Krossi sõidab Indrek mõistagi Lada 21083ga. Vanem poeg Andrus on loobunud aktiivsest roolikeeramisest, tema abistab venda mehaanikuna.
Ralli pole aga ainus, mis isa ja kahte poega ühendavad. Kõik kolm töötavad isa juhitavas firmas. Indrek turundusjuhina, Andres verivärske Tallinna esinduse juhatajana. Peretütred Inge ja Annika Lada Eestis ei tööta, nemad veel õpivad. Inge Tallinnas majandust ja Annika Paides ühisgümnaasiumis. Ka seitsmeaastane tütrepoeg Sander saab vanaisa süles autoroolis hakkama, Inge on kunagi isegi vendi kardisõidus võitnud.
Nii firma käekäigu kui ka tehnika vastu tunnevad huvi aga kõik pereliikmed. "Naisega oleme ühist leiba söönud 31 aastat, nüüdseks oleme juba neljakordsed vanavanemad," tunnistab Jakobson.
Kui tööst ja ühistest võistlussõitudest vaba aega üle jääb, kulub see pereisa sõnul suvekodule. Puhkust Tiido Jakobson endale üle nädala korraga lubada ei oska. "Ma lihtsalt ei suuda ennast pikemaks ajaks kõigest välja lülitada. Teinekord on piisav puhkus seegi, kui hommikul kohe ennast ordnungisse ajama ei pea."
Et Jakobson pidevalt rahmeldab, tunnistab ka kolmandat aastat ASi Lada Eesti Paide varuosakaupluses müüjana töötav Jana Fuks. Tema hindab Jakobsoni eeskätt oskuse tõttu klientidega suhelda. "Ta on valmis neid igati aitama ja kasvõi ise nõutud varuosa kätte toimetama," tunnistab Fuks.
Kas liigne rahmeldamine alati kasuks tuleb, on iseküsimus. Mainori majanduskooli ärijuhtimise viimase kursuse tudengina teeks Fuks ettevõttes nii mõndagi teisiti. "Kolme siin töötamise aasta jooksul on firma väliselt justkui arenenud, kuid sisemiselt on jäänud kõik endiseks. Liiga suuri plaane tehakse läbimõtlematult, kiirustades," saadab Fuks kriitikanoole juhi aadressil.
Rääkides Tiido Jakobsonist tulevad mulle esmalt meelde tänavu talvel peetud Järvamaa juhtide jõukatsumised, kus Tiido pakkus tugevat konkurentsi. Ta on tugev autode asjatundja ja oma asjalikul rahulikul moel oskab ta Lada autot veenvalt tutvustada. Eks siit see läbimüügi saladuski. Maavanemana on mul muidugi hea meel, et Järvamaa firmal nii hästi läheb. Palju neid ikka on, mis üle-eestiliselt endale nime on teinud. Valitsusautodeks Ladad küll ei sobi, nad on pigem odavad rahvaautod. Kuid küsitava hinna eest saab ju uue ja korraliku masina.
Tunnen Tiidot ligi 30 aastat autohullu tehnikahuvilisena. Ta on kiire taibuga, energiline kaaslane. Toimekust jagub tal siiani ja, mis peaasi, Tiido peas kiirelt sündivad mõtted jõuavad ka tegudeni. Juba EPAs mehhaniseerimist õppides jõudis ta samal ajal ka teistele sõiduõpetajaks olla.
Et ükski inimene pole üdini hea, siis Tiido puhul ma arvan, et nii mõnigi kord ta võinuks enne tegutsema tormamist natuke enam mõelda. Tulemus oleks siis veelgi parem. Eks Taluliidulegi ostsime ligi kolm aastat tagasi VAZ 2104 Tiido hea pakkumise tõttu. Pole siiani ostu kahetsenud.
Autor: Silvi Lukjanov