Ekspordiriskid on hajutatud hästi

Iga riik vajab edukaks majandustegevuseks välisinvesteeringute ja ekspordimahtude pidevat kasvu. Kui veel eelmisel aastal Eesti ekspordimaht võrreldes aastataguse perioodiga valdavalt kahanes, siis alates jaanuarist kasvas kohalike ettevõtete toodangu ekspordi maht hüppeliselt. Alates veebruarist on kauba eksport kasvanud 50 protsenti.

Ekspordi järsk kasv on kahtlemata suures osas tingitud euro nõrgenemisest, mis on andnud Eestile konkurentsieelise naaberriikide ees. Ainult euro nõrkusega meie konkurentsivõime kasvu välisturul põhjendada ei saa. Umbes 40 Eesti ekspordist läheb eurotsooni (Soome, Saksamaa, Holland), millega on krooni kurss fikseeritud. Nendesse riikidesse eksportimisel annab nõrk kroon konkurentsieelise vaid teiste väliskaubanduspartneritega võrreldes.

Eksport nn dollaririikidesse (Läti, Leedu, Venemaa) moodustab riigi koguekspordist 11 protsenti. Nendesse riikidesse annab euro ning Euroopa ühisrahaga seotud krooni nõrgenemine otsese eelise.

Kolmanda grupi moodustavad riigid, kelle valuutad ei ole seotud ei euro ega dollariga. Suurim ekspordipartner neist on Rootsi, kelle osatähtsus Eesti ekspordimahust on kasvanud juba veerandini. Kümne suurima kaubanduspartneri hulka kuuluvad veel Suurbritannia, Taani ja Norra.

Eesti on Venemaa kriisi järgsel perioodil suutnud ekspordipartnerite leidmisel hästi ümber orienteeruda ning on suutnud erinevate valuutagruppide suhtes oma riske hajutada. Kui lähitulevikus peaks dollari kurss oluliselt langema, ei tohiks see ekspordimahtudele väga suurt tagasilööki anda, sest kursiriskid on jagunenud kolme valuutagrupi vahel enam-vähem võrdselt.