Sõjatööstuse metamorfoos

Teisel pool raudteed Suur-Sõjamäe tänava ääres asuv Dvigatel paistab esmasel vaatlusel täpselt samasugune välja kui nõukogudeaegne suletud ja salajane sõjatehas, mille vist ainsad rahuotstarbelised tooted olid kraanaautod MAZ.

Aja möödudes on vormilt nõukogulik ligi 50 hektaril asunud tootmiskompleks vahetanud funktsiooni ja sisu ning sissesaamiseks ei pea enam passi näitama.

Oma valdusi oli lahkelt nõus tutvustama Dvigateli tütarfirma ning kinnisvara haldaja ASi Dvikin juhatuse esimees Jüri Tomson, kes alustas ekskursiooni viimati remonditud tootmishoonest, mille rentnik on paberitööstusele tõsteseadmeid tootev Auramo Baltic. Avaras hallis on tööpingid ja keevitajad. Suured hallid, suured pinnad ? raskemaid probleeme ongi kütmine, räägib Tomson. ?Praegu on katlamajad suurte trassikulude tõttu täielikult välja lülitatud,? lisab ta. Haldaja tahab küttesüsteeme gaasiküttele ümber ehitada, kuid on omajagu kallis. Rentnikud omakorda loodavad, et talv tuleks soe.

Dvigateli suurimad rentnikud on Tomsoni sõnul ikkagi metallitöötlejad ja -ladustajad. ?Nende jaoks on Dvigatelis atraktiivne see, et igas ruumis on olemas telfrid ja kraanad.? Pilk üles, tõepoolest, iga suurema halli laes võib näha kõlkuvaid konkse. Ilmselt tõmbab ka rendihind, mis on 20?25 krooni ruutmeetri kohta kuus.

Väikebuss jonkleb paremale-vasakule hoonete vahel, Tomson jagab selgitusi. Siin Dvigateli kunagises sööklahoones on lihatööstus, tehakse pelmeene ja vorsti. Mõni aeg tagasi tehti seal hoopiski leiba-saia. Vahepeal sõidame mööda hoonest, kus tegutseb lätlaste firma, mis ehitab soomlastele metallkonstruktsioone.

Kuidas muidu asjaajamine rentnikega käib, neid ju üle saja? Tomsoni sõnul on mõnega muret ka olnud, osaga on edasi suhelnud inkassofirma. ?Kui pole pätid ja vargad, siis on kõik rentnikud teretulnud,? märgib ta samas.

Astume järgmisesse suurde halli, vastu särab roostevaba plekk. Selgub, et see on soomlaste Hackmanni üks paljudest tehastest, kus tehakse suurköögiseadmeid ? köögilaudu ja ­pliite ning muud vajalikku restoraniköökidele. Hackmann asub samas hoones juba 1994. aastast, puuvirnad halli kõrval on aga tekkinud ilmselt suhteliselt hiljuti. Mis seal toimub?

Mehed lõhuvad kirvestega puid ? lihtsalt üks küttepuudefirma. Lõhutud halgudest mõnikümmend meetrit tagapool võrkaia taga asub lennujaama Boeingute hooldushall. Vana ja uue valutu kohtumine ? täielik harmoonia.

Tomson räägib, et Dvigateli endisel territooriumil tegutsevad hulgifirmad, vineeritootja, tollilaod, personaliotsingufirma, tööriietefirma. ?Tellime vajaliku rentnikelt,? lausub ta. ?Kui neil läheb hästi, läheb ka meil hästi.? Nagu linn linnas.

Suurim rentnik on Rautaruukki Eesti. Saab piilutud ka üle nende 3800ruutmeetrise laohalli ukse, sees on näha riiulitele ladustatud metalli ? lihtsalt maha ei laotata vähese põrandapinna tõttu.

Hooned lähevad järjest suuremaks, kaks viimast hiigelehitist jäävad ekskursiooni lõpuks. Enne jõuab veel Tomsoni eestvedamisel sisse põigata kondiitritsehhi, kus tehakse Kiievi torte. Need on midagi retrosõpradele, kes ei loe kaloreid ja armastavad roosasid kreemililli.

Kõrval asub tööstuskompleksi kõige suurem hoone, kus tegutseb Dvigateli tütarfirma Dvigatel Teno, mis valmistab metallkonstruktsioone, muu hulgas ka laevarooli seadmeid Norrasse. Tomsoni sõnul kummitab sarnaselt Loksa laevaremonditehasega Tenotki tööjõupuudus, samas firma tööülesanded suurenevad pidevalt.

Dvigatel Teno direktor Vladimir Jevdokimov kinnitab, et viimase poole aastaga on Skandinaavia tellimuste arv järsult tõusnud. Lisaks on käivitunud koostööprojekt Saksa ekskavaatorivalmistajaga Liebherr, kellele tahetakse järgmisel aastal seeriatoodangut valmistama hakata. See peaks andma poole Teno käibest.

Suurte tootmishallide probleem pole ainult küte, suur häda on ka katustega, lausub Tomson. Dvigateli kinnisvaral on kokku 125 000 m² katusepinda, millest on korda tehtud 27 000. ?Ülejäänud läheks maksma 10 miljoni ringis,? ohkab ta. ?Rendirahad lähevadki selleks.?

Viimasena kohana peatume 6900ruutmeetrises jäähallis. Enne ukse ette pööramist paistab aknast taamal veel peagi avatava makaronitehase tagumine külg. Jäähalli praegusesse asupaika taheti kunagi rajada väetise ümberlaadimistsehh. Praegu on rajanud hoonesse täismõõtmetes hokiväljaku ning veidi väiksema uisutamiskoha HK Hall AS, mille taga seisavad Leo Jakobson ning rahandusministeeriumi endine kantsler Agu Lellep.

Mõlemad mehed on juhtimas viimaseid töid, jääväli plaanitakse külastajatele avada täna. Nad rõhutavad, et eelkõige on uisutamis- ja sportimisvõimalus mõeldud lastele. Eriti kui silmas pidada asjaolu, et linnahallis varsti enam võib-olla uisutada ei saagi. Samas nad möönavad, et hall peaks ennast ikka ära tasuma.

Varsti peaks üles saama ka viidad, mis aitaks võõral orienteeruda rentnike kirjus koosluses.

ASi Dvikin tänavune käive ulatub 15 miljoni kroonini, põhiosa annab renditulu. Kasumit toob endise sõjatehase rendimajandus sel aastal miljon krooni.