Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kraft liigutas külmutatud raha
Äripäeva käsutuses on koopia Eesti Panga presidendi Vahur Krafti poolt 1998. aasta detsembris allkirjastatud kirjast Venemaa Välismajanduspanga VEBi juhatuse esimehele Aleksei Kostinile, milles palub kanda külmutatud kontolt ligi 100 miljonit krooni Ukreksimbanki Kiievis. Kraft nimetab raha saajana Ukraina ettevõtet Sovinterfrans.
Krafti kiri viitab, et Eesti Pank on VEBis külmutatud Põhja-Eesti Aktsiapanga korrespondentkonto valdaja või Eesti Pangal on VEBis oma korrespondentkonto, ütles vandeadvokaat Leon Glikman, kelle büroo esindab Saare Kaluri ja Pärnu Kaluri nõudeid.
Eesti Pank on kuni viimase ajani põigelnud kõrvale vastusest, kas ta on VEBis blokeeritud kontode valdaja. Samuti ei kajastu panga aastaaruandes korrespondentkonto, millel oli kaheksa aastat tagasi üle miljardi krooni ja praegu ligi 341 miljonit krooni väärtuses vahendeid.
Eesti Pank tegi VEBile ettepaneku kanda 4,6 miljonit Inglise naela tagasi Ukrainasse, sest VEB oli neid Eesti külmutatud kontole kandes rikkunud Vene Ülemnõukogu Presiidiumi määrust, tehes seda pärast külmutamise otsust, selgitas panga pressiesindaja Kaja Kell.
?Mingit reaalset raha selle operatsiooni käigus ei liikunud,? ütles Kell. ?Liigutati külmutatud nõudeid. Eesti riik vabanes vajadusest esindada teise riigi kodanike nõudeid, mis olid pealegi kõigi reeglite vastaselt Eesti kontodele kantud.?
Samal ajal on Äripäeva valduses koopia Ukreksimbanki dokumendist, mis tõendab kõnealuse summa kandmist Eesti Panga korraldusel VEBist Ukreksimbanki kasuks.
?Kraft on tegutsenud ühe isiku huvides,? ütles Glikman. ?Minule jääb arusaamatuks, miks astus ta välja ühe välismaise kreeditori eest, jättes aga Eesti ettevõtted ootama.?
Eesti Pank tõlgendab VEBis külmutatud kontode teema käsitlemist Venemaa kasuks tegutsemisena. ?Praegu tundub, et omaaegse NSV Liidu Välismajanduspangaga mitte kuidagi seotud Eesti maksumaksjat tahetakse panna maksma nii NSV Liidu välisvõla, Eesti ettevõtete poolt omal ajal Välismajanduspangast saadud laenude kui igasuguseid seadusi eirates teiste riikide külmutatud kontodelt Eesti külmutatud VEBi kontodele kantud summade eest,? ütles Kell. ?Ja Eestis leidub neid, kes rumalusest või tahtlusest on valmis sellele kaasa aitama.?
Juhul kui blokeeritud kontosid VEBis valdab Eesti Pank, siis on ta sealt raha valitud ettevõtetele makstes tõenäoliselt rikkunud võrdse kohtlemise nõuet nende ligi 150 Eesti kreeditori suhtes, kelle nõuded on riigikogu otsusega koondatud riiklikku VEB Fondi ja kellele ei ole tänaseni sentigi makstud.