• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kristiine Kaubanduskeskuse aktsiad avalikku müüki

    Pro Kapital Eesti nõukogu otsustas müüa pooled firmale kuuluvad ehk 9 miljonit aktsiat. Vastupidiselt 25. septembril vastu võetud otsusele ei emiteeri Kristiine Kaubanduskeskus täiendavalt 2 miljonit aktsiat ja ettevõtte aktsiakapitali suuruseks jääb endiselt 180 miljonit krooni. Varasema nõukogu otsuse kohaselt pidi Pro Kapital Eesti müüma avalikul pakkumisel 7,8 miljonit aktsiat ning ettevõtte kontrolli alla oleks jäänud 51 Kristiine Kaubanduskeskusest.
    Pro Kapitali Grupi juhatuse liikme Ilona Saari sõnul otsustati uusemissioonist loobuda, sest Kristiine Kaubanduskeskuse muutunud laiendamiskavad vähendasid investeerimisvajadust.
    Uus laienduskava nõuab varasemast väiksemat, 130 miljoni krooni suurust investeeringut, mida Ilona Saari sõnul rahastatakse omavahendite ja pangalaenuga.
    Uute laiendamiskavade kohaselt ehitatakse keskusesse juurde 9000 ruutmeetrit pinda, mis renditakse välja kaubandus- ja teeninduspindadeks. Ehitustöödega alustatakse sellel aastal ja kaubanduskeskuse teine etapp valmib 2001. aasta augustis.
    Ühispanga analüütik Sander Danil märkis, et olemasolevate aktsiate müügil firmale lisaraha ei laeku, kuid arvestades, et aktsiaid müüb senine ainuomanik, on loota, et raha kontsernist välja ei liigu.
    Danil lisas, et Kristiine Kaubanduskeskust võib börsil saata suurem huvi kui Pro Kapital Gruppi. ?Ettevõte on väiksem, konkreetsem ja paremini jälgitav,? märkis Danil.
    Tallinna börsi noteerimiskomisjon ei ole Kristiine Kaubanduskeskuse aktsiate börsi lisanimekirjas noteerimist arutanud ega selle kohta mingit otsust teinud.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Rootsi suurpank lõpetab tegevuse Soomes ja Taanis
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Piletilevi ostis Leedu konkurendi
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.