Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prussakate hordid haiglas

    Kui teisel hommikul pärast pimesooleoperatsiooni oma lapselt küsisin, kuidas öö möödus, sain vastuseks, et palatis ei saanud keegi magada, sest seinad ja põrandad olid prussakaid täis. Olin sunnitud paluma tohtrit, et ta nutva lapse päev ettenähtust varem haiglast välja kirjutaks. Kahjurite rünnet tunnistas ka palatis ööbinud lapsevanem, kelle sõnul olid kõik lapsed hirmul ja üks haige tüdruk sai nähtud pildist hüsteeriahoo.
    Minu suureks üllatuseks võtsid arstid ja õed olukorda paratamatusena, öeldes, et neist tüütutest putukatest polegi võimalik lahti saada. Peaarsti asetäitja Mall Riikjärv eitab algul probleemi olemasolu, kuid hiljem tunnistab, et viimati tehti tõrjet kevadel.
    Hügieeniõde Laine Villemaa teab asjast rohkem. ?Kõrvetame neid iga kuu ja praeguseks on asi praktiliselt nulli viidud,? lausub ta. Kuuldes intsidendist kirurgiaosakonnas, kus asi nullist kaugel, meenub talle, et just järgmisel päeval on kavas selles osakonnas prussakatõrjet teha. ?Seal kõrval on remont ja eks nad kolinud selleks ajaks siis kirurgiasse üle,? selgitab ta olukorda. Haigla eelarves on iga kuu prussakatõrjeks ette nähtud 3000 krooni ja firmaga PPV Eesti OÜ sõlmitud aastane leping.
    Kole mõelda, mis saab siis, kui mõni selline elukas näiteks muidu ülisteriilsesse operatsioonisaali satub või kalli raha eest soetatud aparaadi sisse poeb, supitaldrikust rääkimata. Mis kasu on arstide-õdede heast tööst ja euroremondist tualettruumides, kui raviasutuses jalutavad vabalt ringi pisikuid kandvad putukad? Ja mis mulje jääb väikestel patsientidel haiglast üldse?
    Epidemioloog dr Jaan Märtin ütleb, et haigla peab olema prussakavaba ja siin pole õigustada midagi. On iga raviasutuse enda otsustada, kuidas seda saavutada. Eestis on vähemalt 70 firmat, kust putukatõrjet tellida saab ja kasutusel 90 preparaati, millest osa sobivad kasutamiseks ka lasteasutustes ja haiglates.
    Tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens selgitab, et 1991. a andis minister Andres Ellamaa välja käskkirja, millega lõpetati sanitaarkontroll raviasutustes ja vastutus pandi täies ulatuses peaarstidele. Ta tunnistab, et väga paljudes haiglates täna sihipärane enesekontroll puudub ja hügieeniga pole asjad kaugeltki korras.
    Kahjulike putukate tõrjega tegeleva firma OÜ Patricol töötaja Pille Lankineni hinnangul on olukord meditsiinis hull, sest raviasutustel ei jätku pahatihti raha kalli tõrje tellimiseks. Sellises suures haiglas nagu Tallinna Lastehaigla saaks tema sõnul olukorra kontrolli alla aastaga ja seejärel tuleks tegeleda üksikute uute kollete likvideerimisega.
    Aastane pidev tõrje läheks maksma 50 000?60 000 krooni, alla selle pole mõtet teha. Üldkasutatavates ruumides võiks teha kontakttõrjet ehk pritsimist, lastega palatites saaks kasutada toiduga segatud soolemürki või spetsiaalset geeli.
    Lankineni sõnul sõltub palju ka puhtuse pidamisest ja hügieeninormide järgimisest kohapeal. Ta kurdab, et valdkond on reguleerimata ja tegutseb palju libafirmasid, mille tulemustes ei saa kindel olla.
    Iga päev kostab raadiost Tallinna Lastehaigla toetusfondi reklaam. Ehk asutaks sellele lisaks ka prussakafondi?
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.