Ülo Toomsalu • 13 oktoober 2000

Maavanemate ühisrinne surub valitsust maakondi vähendama

Mitu mõjukat maavanemat pooldab lisaks valdade arvu otsustavale kärpimisele ka maakondade liitmist tugevamaks, kuid Mart Laari valitsus suhtub sellesse äärmise kõhklusega, kirjutab Postimees.

Viljandi maavanema Helir-Valdor Seederi kabineti seinal ripub kaart, kus puuduvad praegused Jõgeva-, Põlva-, Rapla- ja Valgamaa. Hiiumaa kuulub Lääne maakonda nagu sõjaeelses Eestis, Ida- ja Lääne-Viru on aga taasühinenud.

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi nimetab ennast Seederi pakutava maakonnareformi veendunud toetajaks.

Kivimägi sõnul on ka riik ise tunnistanud liiga suurt maakondade arvu, sest näiteks toll, piirivalve, riigikaitseosakonnad on aastatega mitmest maakonnakeskusest taandunud.

Ida-Viru maavanem Rein Aidma tõdeb, et siseministri lubatud 40-60 omavalitsusega Eesti jagamine endiselt 15 maakonnaks oleks selge rumalus. 'Neid jääb seitse kuni üheksa, mitte rohkem,' loodab ta. Samas ei toeta Aidma Ida- ja Lääne-Viru liitmist, põhjendades seda Ida-Viru kui vene ajal loodud tööstuspiirkonna eripäraga.

Peaminister on avalikkuses korduvalt teatanud, et valitsuse haldusreformikavades maakondade liitmist pole. Mitteametlikest kõnelustest reformi ettevalmistustega kursis olevate riigiametnikega selgub, et üks peamisi argumente maakondade rahulejätmiseks on poliitikute kartus kaotada sissetöötatud valimisringkonnad, mis nõuaks suuremat pingutust riigikogusse pääsuks.

Samuti loodab keskvõim radikaalse haldusterritoriaalse reformi ehk valdade kärpimise teha paljuski just maavanemate kätega, mistõttu soovib neid võimalikult kaua enda suhtes lojaalsetena hoida.

Hetkel kuum