Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eesti Pank peaks asutama majandusarengu keskuse?
Suuremate riikide keskpankadel on analoogsed keskused olemas. Näiteks Soome keskpank teeb väga häid uuringuid. Meil selliseid uuringuid ei ole, aga huvi nende vastu on inimestel olemas.
Väidetakse, et see sööb keskpanga kasumi. Selline keskus annab aga kümneid ja kümneid kordi majandusele tagasi. Seni on Eesti Pank teinud analüüse väga juhuslikult. Keskpank peaks aga tegema ühe korraliku makroökonoomilise analüüsi ja seda ka avalikkusele tutvustama. Näiteks Soome keskpanga analüüside juures on ka nõuanded parlamendile ja valitsusele.
Me ei tea ju, millise stsenaariumi järgi meie majandus areneb või peaks arenema. Ühed ütlevad, et areneb väga hästi. Teised jälle, et me ei tohi areneda oluliselt kiiremini kui muu maailm. Rahul võiksime olla majanduskasvuga siis, kui see oleks meil 13?14 aastas. Selle väikese 7 üle pole mõtet hõisata.
Ühest küljest on normaalne, kui keskpanga eksperdid riigi jaoks strateegiliste otsuste väljatöötamisel osalevad. Kui aga keskpank hakkab valimatult kulutama krooni tagatiseks olevaid reserve, võib see kujuneda Pandora laeka avamiseks. Tulevikus võivad keskpank ja tema reservid väga lihtsalt sattuda surve alla ükskõik millise olulise strateegia rahastamiseks, mida mõned poliitikud või erakonnad vajalikuks peavad. (ÄP.13.10.2000)
See on jälle selline tööhõive projekt, millega tekitatakse hulk kõrgepalgalisi töökohti. Neile, kes sinna tööle saavad, on see muidugi kasulik. Ülejäänutele sellest ilmselt mingit märkimisväärset kahju ei tõuse, aga midagi kasulikku ka vaevalt. Kui alternatiiv on see, et raha läheb Elmar Sepa (endine Tallinna Soojuse juht? toim.) lahkumishüvitiseks, siis parem tehtagu arengukava. (ÄP 13.10.2000)
Olen mõelnud, et ka Eesti võiks teha midagi taolist, nagu on Soome SITRA fond. Meil on headest aegadest veel riigil välismaal stabilisatsioonireservis raha ja osaliselt võiks seda raha kasutada arenguideede genereerimiseks ja arendustegevuseks. Probleem on olemas, sest vastamata on küsimused, kuidas Eesti peab arenema? Mida tuleks arengu kiirendamiseks teha ja kuidas arengut toetada? Kindlasti ei tegele nendele küsimustele vastuste leidmisega praegu Eestis liiga palju organisatsioone.
Mul ei ole aga selget pilti, kas selline arengukeskus peab olema Eesti Pangaga seotud. Pigem peaks selline soliidne asutus tuginema erafondidele.