Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskus ja nõukoda ? nimetus kui äriprojekt

    Kui keegi tutvustab end mingi ?keskuse? või ?koja? asjamehena, eeldad, et ta esindab mingit mittetulunduslikku ühendust. Eestis see kummalisel kombel nii ei ole.
    Aeg-ajalt esinevad ajalehtedes Energeetikakeskuse ja Turundusnõukoja esindajad. Ärimeeste andekusele ettevõtte nime leidmisel tuleb au anda. Küsitavaks jääb, kas tavaline 40 000kroonise kapitaliga osaühing peab kandma keskuse nime. Turundusnõukoja olemasolust puuduvad aga äriregistris üldse andmed. Ettevõtte esindaja sõnul on tegu ühele osaühingule kuuluva kaubamärgiga, mis on mõeldud selleks, et see klientidele meelde jääks. Kokkuvõttes devalveerib selline praktika eesti keeles välja kujunenud mõisteid.
    See on nagu parandamatu lastehaigus ärinimedega. 90ndate alguses oli tavaline, kui kuskil puukuuris asus näiteks mõnesajarublase aktsiakapitaliga Balti Äri ja Kaubanduse Grupi AS. Ka-he hamburgeriputka omanik Petrov või Sidorov nimetas end aga aktsiaseltsi presidendiks. 90ndate lõpu poole hakkasid ettevõtmiste algatajad igal võimalikul juhul kasutama ärinimes moodsat majandussõnavara.
    Kusagile pole kadunud ka komme end ärinime abil täis puhuda. Andmebaas annab teada, et Eesti majanduses on 534 vägevat gruppi. Niipalju on ettevõtteid, mis sisaldavad nimes sõna ?grupp?. Mitu mõjuvõimsat konsortsiumi on Eestis tegelikult? Härrased, kas te osaühingut Keskkomitee Poliitbüroo ei taha moodustada?
    Mõiste ?koda? rakendas Eesti praktikasse Konstantin Päts. Vaikivail 30ndail loodi kõikvõimalikke kutsekodasid, mis olid osa riigivalitsemise süsteemist. Riigivalitsemine kutsekodade kaudu tuli aga Euroopa praktikasse Mussolini rakendatuna. Demokraatiaga selle sõna klassikalises mõistes on riigisüsteemi osana toimivatel kutsekodadel vähe ühist.
    Eestis tegutsevad kojad praegu mittetulundusühingutena, kel pole formaalselt mingit riiklikku staatust ning nad on kaunikesti erinevas kaalus. Näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda võib lugeda päris kaalukaks ühenduseks, mõnda muud aga mitte. Keskus on sarnaselt üsna laialivalguv mõiste. Kui Riigimetsa Majandamise Keskus tegeleb tõesti riigimetsa majandamise ja müügiga ning seda aukartust äratavas mahus, siis näiteks OÜ Energeetikakeskus tegevuse ainuke silmatorkav tulem on energeetik Märt Mõtuse kommentaarid ajakirjanduses.
    Äriseadustik jätab registripidajale ärinime osas päris palju tõlgendamisruumi. ?Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega,? on peale kohanimede kasutamise piirangute praktiliselt kõik, millega seadus valikut reglementeerib.
    Leian, et vähemalt mittetulunduslikud ja äriühingud peaks olema selgelt eristatavad ning ka registripidaja võiks ses osas olla rangem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Soome pangajuhid ennustavad lühikest majanduslangust
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.