• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskus ja nõukoda ? nimetus kui äriprojekt

    Kui keegi tutvustab end mingi ?keskuse? või ?koja? asjamehena, eeldad, et ta esindab mingit mittetulunduslikku ühendust. Eestis see kummalisel kombel nii ei ole.
    Aeg-ajalt esinevad ajalehtedes Energeetikakeskuse ja Turundusnõukoja esindajad. Ärimeeste andekusele ettevõtte nime leidmisel tuleb au anda. Küsitavaks jääb, kas tavaline 40 000kroonise kapitaliga osaühing peab kandma keskuse nime. Turundusnõukoja olemasolust puuduvad aga äriregistris üldse andmed. Ettevõtte esindaja sõnul on tegu ühele osaühingule kuuluva kaubamärgiga, mis on mõeldud selleks, et see klientidele meelde jääks. Kokkuvõttes devalveerib selline praktika eesti keeles välja kujunenud mõisteid.
    See on nagu parandamatu lastehaigus ärinimedega. 90ndate alguses oli tavaline, kui kuskil puukuuris asus näiteks mõnesajarublase aktsiakapitaliga Balti Äri ja Kaubanduse Grupi AS. Ka-he hamburgeriputka omanik Petrov või Sidorov nimetas end aga aktsiaseltsi presidendiks. 90ndate lõpu poole hakkasid ettevõtmiste algatajad igal võimalikul juhul kasutama ärinimes moodsat majandussõnavara.
    Kusagile pole kadunud ka komme end ärinime abil täis puhuda. Andmebaas annab teada, et Eesti majanduses on 534 vägevat gruppi. Niipalju on ettevõtteid, mis sisaldavad nimes sõna ?grupp?. Mitu mõjuvõimsat konsortsiumi on Eestis tegelikult? Härrased, kas te osaühingut Keskkomitee Poliitbüroo ei taha moodustada?
    Mõiste ?koda? rakendas Eesti praktikasse Konstantin Päts. Vaikivail 30ndail loodi kõikvõimalikke kutsekodasid, mis olid osa riigivalitsemise süsteemist. Riigivalitsemine kutsekodade kaudu tuli aga Euroopa praktikasse Mussolini rakendatuna. Demokraatiaga selle sõna klassikalises mõistes on riigisüsteemi osana toimivatel kutsekodadel vähe ühist.
    Eestis tegutsevad kojad praegu mittetulundusühingutena, kel pole formaalselt mingit riiklikku staatust ning nad on kaunikesti erinevas kaalus. Näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda võib lugeda päris kaalukaks ühenduseks, mõnda muud aga mitte. Keskus on sarnaselt üsna laialivalguv mõiste. Kui Riigimetsa Majandamise Keskus tegeleb tõesti riigimetsa majandamise ja müügiga ning seda aukartust äratavas mahus, siis näiteks OÜ Energeetikakeskus tegevuse ainuke silmatorkav tulem on energeetik Märt Mõtuse kommentaarid ajakirjanduses.
    Äriseadustik jätab registripidajale ärinime osas päris palju tõlgendamisruumi. ?Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega,? on peale kohanimede kasutamise piirangute praktiliselt kõik, millega seadus valikut reglementeerib.
    Leian, et vähemalt mittetulunduslikud ja äriühingud peaks olema selgelt eristatavad ning ka registripidaja võiks ses osas olla rangem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Rootsi finantsinspektsioon lõpetas Swedbanki uurimise
Rootsi finantsinspektsioon teatas täna, et on lõpetanud Swedbanki suhtes algatatud uurimise.
Rootsi finantsinspektsioon teatas täna, et on lõpetanud Swedbanki suhtes algatatud uurimise.
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Alltöövõtjad said ehituses jõupositsiooni
Tarneprobleemide ja materjalinappuse põhjustatud hinnatõus on toonud ehitussektorisse perfektse tormi, milles on turuosaliste sõnul saanud enim pihta peatöövõtjad. Ehitusfirmadega võrreldes on pehmem maandumine olnud kinnisvaraarendajatel, kel on riskide maandamiseks suuremad hoovad.
Tarneprobleemide ja materjalinappuse põhjustatud hinnatõus on toonud ehitussektorisse perfektse tormi, milles on turuosaliste sõnul saanud enim pihta peatöövõtjad. Ehitusfirmadega võrreldes on pehmem maandumine olnud kinnisvaraarendajatel, kel on riskide maandamiseks suuremad hoovad.