ÄP fototoimetus • 15. oktoober 2000 kell 22:00

Nizza lepinguni 7 nädalat

Euroopa Liit on kujunenud kriiside lahendamise organisatsiooniks. Alles maandati Kosovo pingeid, sedapuhku tuli ELi juhtidel leida kriisirohtu Lähis-Ida konfliktile, millega on seotud nafta hind, ning avaldada toetust Jugoslaaviale.

Euroopa Liit, kelle vahendajaroll Lähis-Idas on seni olnud tagasihoidlik, kuulutas tippkohtumise deklaratsioonis, et Lähis-Ida rahuprotsess tuleb iga hinna eest päästa, ning toetas Lähis-Ida tippkohtumise kiiret kokkukutsumist, kuhu saadetakse ELi välispoliitika esindaja Javier Solana.

ELi juhid kiitsid heaks ka 200 miljoni euro suuruse hädaabi Jugoslaaviale, et näidata oma poliitilist toetust uuele Jugoslaavia presidendile Vojislav Kostunicale, kellelt oodatakse kiireid poliitilisi reforme.

ELi riigipead ja valitsusjuhid arutasid Euroopa Komisjoni ettepanekut koordineerida paremini oma energiapoliitikat ja võtta USA eeskujul kasutusele osa strateegilistest kütusevarudest. Toonitati, et Lähis-Ida vägivallapuhang tekitab uut survet nafta hinnale, mis on selletagi kõrge, ning peeti vajalikuks parandada suhteid naftat tootvate riikidega, sealhulgas Venemaaga. Prantsusmaa esindajat volitati minema novembris Rijadi VII rahvusvahelisele energiafoorumile, et arendada dialoogi naftatootjariikidega ja taotleda stabiilsemaid naftahindu.

Vaatamata sellele, et tippkohtumisel tuli palju tähelepanu pöörata välispoliitilistele probleemidele, jõuti seal siiski tegelda ka põhiteemaga, ELi hädavajalike reformidega, mis peavad olema lahendatud järgmiseks, Nizza detsembri tippkohtumiseks ja mis avavad tee ELi ittalaienemisele.

Biarritzi kohtumise eel ütles Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi, et ta on väga mures reformiläbirääkimiste aeglase tempo üle, kuid lisas, et Nizzani on piisavalt aega, kui asjaga kohe tõsiselt tegelema hakata. ELi reformid eeldavad suurte ja väikeste riikide võimusuhete muutmist ning paljudes valdkondades üksmeelsest otsustamisest loobumist enamusotsuste kasuks.

Autor: ÄP

Hetkel kuum