Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatöötajal ja FIE-l on väga selge vahe

    Palgatöötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja va-he on selles, et üks on palgatöötaja ja teine ettevõtja (vt Mati Feldmanni ?Mis on FIE ja palgatöötaja vahe??, ÄP, 11.10).
    Palgatöötaja istub oma tööandja kontoris, kes maksab kõik sellega seotud kulud, palgatöötaja istub tööandja ostetud toolil ja töötab tööandja ostetud arvutiga. Helistab töölt ka vahel sõbrale. Tema tööandja kannab kõik need kulud ettevõtte, ükskõik kas OÜ või ASi kuludesse.
    FIEd ei saa seega kuidagi võrrelda palgatöötajaga, tema käitub tööandjana, st maksab kõigi nende asjade eest (ja kannab kuludesse), hoolitseb ka selle eest, et oleks tööd, mida teha. Ei ole mingit põhimõttelist erinevust, kas ta annab tööd vaid iseendale või on tal ka palgalisi. Kui ta töötab oma korteris, peab tal tööruumiks olema eraldatud kindel osa, vaid sellele osale tehtud kulutusi saab ta oma tulust maha võtta. Tema raamatupidamisdokumendiks ei ole lihtsalt Eesti Telefoni arve, vaid selle juures peab olema ka kõnede eristus.
    Mati Feldmann tundub arvavat (ja see on mulle kui FIE-le sügavalt solvav), et FIEd tegelevad vaid maksupettustega, sest ettevõtlusega mitte seotud väljaminekute kuludesse kandmine seda on.
    Kindlasti on juhtumeid, kus mõni FIE on sõbraga söödud lõuna või isikliku autosõidu kandnud ettevõtluskuludesse. Kas Mati Feldmann julgeb mulle kinnitada, et mitte ükski OÜ või ASi omanik või juht pole ühtki erasõiduks kasutatud bensiiniliitrit või tuttavatele pakutud lõunat kandnud firma kuludesse?
    Siiski, OÜ ja ASi omaniku või juhi ning FIE vahel on üks suur erinevus. Nimelt, kui selline pettus välja tuleb, võib-olla aastate pärast, võidakse vähem makstud tulumaksule arvestada nii suur intress, et FIE kaotab kõik, oma korteri, suvila, auto ja säästud, kui tal neid on. OÜ või ASi omanik riskib vaid firma pankrotti minekuga, juht töökoha kaotusega, võib-olla trahviga. Katrin RaudFIE
    Mati Feldmann võrdleb FIEd ja palgatöötajat, paraku käsitleb ta teemat üsna ühekülgselt.
    FIE olukorra idealiseerimine ja võrdlemine palgatöötaja raske olukorraga on minu meelest kohatu. Erinevused on selleks lihtsalt liiga suured. FIEd eristab palgatöötajast just see, et ta on võtnud endale vastutuse oma töö eest. Palgatöötaja, kes ei saa oma tööga hakkama, saab tööandja (nt FIE) käest lahkumiskompensatsiooni ja seejärel kinga. Oma töö- või ettevõttega mitte hakkama saanud FIE pankroti korral vastutab aga FIE kogu oma maise varaga. Vastutuse osas võtab FIE endale ka äriühingutega, neis vastutab omanik oma osamaksu ulatuses.
    Nii et FIEd palgatöötajaga võrrelda on minu meelest sama tobe kui kõrvutada siga ja seatalitajat. Aigar Brett
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.