Pärnu turg liigub aastaaegade järgi

Pärnus asub hinnanguliselt 55 000 m² kaubanduspinda, sellest südalinnas 15 000 m². Ajalooliselt on kaubandus- ja jalakäijate tänavaks kujunenud Rüütli tänav, mis viimasel ajal on hakanud oma positsiooni kaotama seoses ärilise raskuskeskme ülekandumisega Pika tänava ja Riia maantee vahelisse piirkonda.

Kui paar aastat tagasi oli praktiliselt võimatu Rüütli tänavale vaba kaubanduspinda leida ja äri ?töötas? olenemata pakutavast kaubast, siis viimasel ajal on hakanud tekkima mõningaid vabasid pindu.

2001. aasta märtsis avab Pika tänava ääres uksed ärihoone Blauhaus, kus lisaks kauplustele avab oma kontori ka Pärnu turule siirduv Merita Pank. Linnavolikogus vaieldakse Port Arturi taguse kaubanduskeskuse (planeeritud üldpind 5000 m²) üle, mis pidi valmima 2001. aasta suvel.

Uute kaubanduspindade lisandumine ja ostjate liikumissuundade muutumine on renditasemeid mõjutanud keskpärases asukohas paiknevate ning halbade parkimisvõimalustega pindade puhul. Väga heas asukohas kaubanduspindade järele jätkub nõudlus piiratud pakkumise tõttu, mida peagi mõjutab uute keskuste valmimine.

Kõige enam kannatavad ülepakkumise all büroopinnad. Pärnus on 30 000 m² büroopinda, millest 4000 m² lisandus kesklinna aastatel 1998?1999. Esialgsed renditasemed A+ kvaliteedis pindadel on tänaseks alanenud 20?30, kuid nende täituvus pole suurenenud. Senise büroopindade rendituru kõrval on tekkimas müügiturg, kuna ärihoonetesse investeeritud raha madala tootlikkuse tõttu soovivad omanikud oma finantsvahendeid ümber paigutada. Lähiajal võib jätkuda hindade diferentseerumine kvaliteedi ja asukoha järgi. Omanikud peavad järjest rohkem pöörama tähelepanu paindlikule haldamisele.

Autor: Janno Peterson