Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põlva Piim ajab edukat vahendusäri
Sel aastal vahendab Põlva Piim niimoodi üle 3000 tonni piimapulbrit.
?Just on tulemas 1300 tonni pulbrit Saksamaalt,? ütles Põlva Piima juhataja Aivar Häelm. ?Igal pool maailmas on kuivade piimatoodete müük suurenemas ja ma ei näe põhjust, miks mitte haarata kinni võimalusest niimoodi äri teha.?
Häelmi sõnul pole õiged väited, nagu oleks sel viisil piimapulbrit vahendades võimalik teenida megakasumeid. ?Jutt 10?20kroonisest kasumist kilo pulbri kohta on unelmate riik, meil on rentaablus ikka 5 protsendi ringis, ei mingit superit,? rääkis ta.
Eelmise aasta talvel pidi Põlva Piim pulbritsehhi seiskama, sest polnud piisavalt piima, mida töödelda. Sel aastal loodab Häelm tänu pulbrivahendusele talve ilma seisakuta üle elada.
Kevadel ostis Põlva Piima Ühinenud Meiereide käest ära üks kolmest suurest Euroopa piimavahendusfirmast B. van den Bergh Nijemegen B.V.
?Sellepärast hollandlased Põlva Piima ära ostsidki, et siin sellisel viisil pulbrisegusid valmistada,? ütles Laeva Meierei nõukogu liige Mati Mölder. ?ELis pole minu teada lubatud segada kokku erinevat päritolu komponente ja Põlva tehas on Hollandile lähim koht, kus sellist asja teha saab.?
Mölderi sõnul mõjub Põlva Piima pulbrivahendamisäri ka piima kokkuostuhinnale. ?Kui nad teeksid sama koguse pulbrit kohalikust piimast, tekiks piimast puudus ja tõuseks hind,? ütles Mölder.
Mitu piimatootjat ja piimandusega seotud inimest kahtlustab, et Põlva Piim müüb osa odavalt imporditud pulbrist ELi kvoodikaubana, rikkudes nii toote päritolule esitatavaid nõudeid. ELi müües peab pulbris omamaise tooraine osakaal olema vähemalt 51 protsenti, ülejäänud pulber võib olla pärit riikidest, kellega Eestil on vabakaubandusleping. Kontrollida saab seda suhet alles tagantjärele, uurides, kui palju on tehas sisse ostnud rasva, valku ja toorpiima.
?Seni, kui pole tehtud rasva ja valgu bilanssi, ei saa veel midagi öelda, jäävad ainult kahtlustused,? ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Alar Oppar. ?EL andis Eestile sooduskvoodi eesmärgiga, et tööstused saaksid rohkem raha tootjatele maksta. Kui nüüd avastatakse, et Eesti põllumees midagi tollimaksuvabast kvoodist ei võida, vähendatakse seda.?
Mõni aeg tagasi avastati, et Lacto importis EList odavat subsideeritud võid ja müüs selle Eesti või pähe kallimalt ELi tagasi. Kuna Lacto ei suutnud tõestada või Eesti päritolu, pidi tema Hollandi partner Interfood maksma 5,6 miljonit krooni trahvi.