• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadlased soovivad keskpankuri palka

    President Lennart Meri kinnitas Vahur Krafti uuesti keskpanga etteotsa tingimusel, et viimane loob Eesti Panga juurde majandusarengu keskuse. Lõpetas ju Meri oma viimase 24. veebruari kõne Eesti rahvale küllaltki arusaamatu sõnalühendiga ?ilusa SITRA? loomisest. Täna tutvustab Kraft Eesti Panga uut struktuuri ja strateegiat, mille üks osa on ka uusi inimesi ja raha nõudev arendusasutus.
    Äripäev jääb seisukohale, et keskpanga ca 300 töötajat ongi see arengukeskus, mille teaduslikke saavutusi tuleb senisest tõhusamalt rakendada.
    Keskpanga spetsialistide kvalifikatsioon on vaieldamatult kõrge, teisiti ei saagi olla. Kitsa ülesande ? monetaarpoliitikaga ? tegeleb väike arv inimesi, sest Eesti Panga võimalused valuutakomitee raames ei lubagi rohkemat. Hoopis suurem hulk inimesi tegeleb statistilise materjali kogumise, töötlemise ja süstematiseerimisega ning selle põhjal prognoosimisega, ühesõnaga majandusanalüüsiga. Et Eestil paremini läheks, et majanduskliima soojeneks ja riskid tervikuna väheneksid. Eesti Pank teeb häid ülevaateid nt väliskaubandusest ja maksebilansist ning riputab need üles oma koduleheküljele, kust need oluliselt kaugemale ei jõua, lisaväärtust ei tooda.
    Kui õnnestuks senist juba tehtud tööd paremini ära kasutada, juurutada, nagu vanasti öeldi, poleks dubleerivat keskust vajagi. Meil on Majanduse, Tuleviku-uuringute ja Konjunktuuriinstituut; TÜ, TTÜ; majandus- ja rahandusministeeriumi osakonnad, mis kõik teevad majandusuuringuid. Peaks justkui jätkuma. Rohkem oleks just praktilist väljundit vaja ? tundub, et meie teadus pole suutnud majanduse arengutempoga kaasa tulla. Teine puudus on, et tulemusi vahetatakse omavahel vähe, seepärast tehakse ühte ja sedasama.
    Rahandusministeerium on arengukeskuse suhtes skeptiline ega kavatse omalt poolt seda rahastada, ja õigesti teeb. Sellegipoolest on koos välja töötatud IMFi memorandumid head töödokumendid.
    Eesti Pank prognoosib majanduse tulevikku, kuid ei julge neid prognoose avaldada ? äkki läheb mööda. Ühe Eesti Panga töötaja sõnul on keskpangal majanduse tulevikust olemas vägagi konkreetne numbriline nägemus. Miks seda töö väärtustamise nimel ei avaldata, vaid selle asemel loome 60ndate aastate Soome eeskujul järjekordse dubleeriva struktuuri, mis hakkab neelama raha, aga mille kasutegur on küsitav?
    Mõistame, et koos euro kasutuselevõtuga ja keskpanga rolli vähenemisega vajab Eesti Pank uusi töiseid väljakutseid. Teadlased vajavad paremaid palgatingimusi, millele keskpanga reservid, kuna kasumit hetkel pole, lubavad loota. Lõpeb Lennart Meri valitsemisaeg, seega on vaja luua endale üks mõnus patrooni koht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.