Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadlased soovivad keskpankuri palka

    President Lennart Meri kinnitas Vahur Krafti uuesti keskpanga etteotsa tingimusel, et viimane loob Eesti Panga juurde majandusarengu keskuse. Lõpetas ju Meri oma viimase 24. veebruari kõne Eesti rahvale küllaltki arusaamatu sõnalühendiga ?ilusa SITRA? loomisest. Täna tutvustab Kraft Eesti Panga uut struktuuri ja strateegiat, mille üks osa on ka uusi inimesi ja raha nõudev arendusasutus.
    Äripäev jääb seisukohale, et keskpanga ca 300 töötajat ongi see arengukeskus, mille teaduslikke saavutusi tuleb senisest tõhusamalt rakendada.
    Keskpanga spetsialistide kvalifikatsioon on vaieldamatult kõrge, teisiti ei saagi olla. Kitsa ülesande ? monetaarpoliitikaga ? tegeleb väike arv inimesi, sest Eesti Panga võimalused valuutakomitee raames ei lubagi rohkemat. Hoopis suurem hulk inimesi tegeleb statistilise materjali kogumise, töötlemise ja süstematiseerimisega ning selle põhjal prognoosimisega, ühesõnaga majandusanalüüsiga. Et Eestil paremini läheks, et majanduskliima soojeneks ja riskid tervikuna väheneksid. Eesti Pank teeb häid ülevaateid nt väliskaubandusest ja maksebilansist ning riputab need üles oma koduleheküljele, kust need oluliselt kaugemale ei jõua, lisaväärtust ei tooda.
    Kui õnnestuks senist juba tehtud tööd paremini ära kasutada, juurutada, nagu vanasti öeldi, poleks dubleerivat keskust vajagi. Meil on Majanduse, Tuleviku-uuringute ja Konjunktuuriinstituut; TÜ, TTÜ; majandus- ja rahandusministeeriumi osakonnad, mis kõik teevad majandusuuringuid. Peaks justkui jätkuma. Rohkem oleks just praktilist väljundit vaja ? tundub, et meie teadus pole suutnud majanduse arengutempoga kaasa tulla. Teine puudus on, et tulemusi vahetatakse omavahel vähe, seepärast tehakse ühte ja sedasama.
    Rahandusministeerium on arengukeskuse suhtes skeptiline ega kavatse omalt poolt seda rahastada, ja õigesti teeb. Sellegipoolest on koos välja töötatud IMFi memorandumid head töödokumendid.
    Eesti Pank prognoosib majanduse tulevikku, kuid ei julge neid prognoose avaldada ? äkki läheb mööda. Ühe Eesti Panga töötaja sõnul on keskpangal majanduse tulevikust olemas vägagi konkreetne numbriline nägemus. Miks seda töö väärtustamise nimel ei avaldata, vaid selle asemel loome 60ndate aastate Soome eeskujul järjekordse dubleeriva struktuuri, mis hakkab neelama raha, aga mille kasutegur on küsitav?
    Mõistame, et koos euro kasutuselevõtuga ja keskpanga rolli vähenemisega vajab Eesti Pank uusi töiseid väljakutseid. Teadlased vajavad paremaid palgatingimusi, millele keskpanga reservid, kuna kasumit hetkel pole, lubavad loota. Lõpeb Lennart Meri valitsemisaeg, seega on vaja luua endale üks mõnus patrooni koht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Valitsus võtab eelarve miinuse katmiseks pikka laenu
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.