Eesti Telefoni haldusreform

?Ükskõik kust ma otsisin, aga Eesti Telefon hoiab salajas kõiki muid oma numbreid peale kahe lühinumbri,? räägib Saaremaa talunik ja külalistemaja pidaja Tuljo Ella. ?Ei olegi muid numbreid, neilt numbritelt saate igale poole edasi,? ütleb infotelefoni neiu. Telefonifirma pressiesindaja Anu Vahtra kinnitab, et lühinumbril vastavad klienditeenindajad paiknevad mitmel pool üle Eesti, kuid igas maakonnas neid tõesti ei ole. Saaremaal Eesti Telefoni klienditeenindajat ei ole.

Kui arvatavalt hooletu kopamees külalistemaja telefoniliini ära lõhkus, pidi Kuressaare klient kontakteeruma kahesaja kilomeetri kaugusel asuva teenindajaga, kuigi ka kodulinnas on telefonimontöörid täiesti olemas. ?Loomulikult kõrvaldavad rikkeid ikka kohapealsed töötajad, keegi ei hakka Tallinnast Saaremaale selleks töömehi sõidutama,? ütleb Anu Vahtra.

Ella kirjeldab, kuidas tal õnnestus mitme päeva jooksul rikketelefoninumbril 160 oma mure ikka ja uuesti ära rääkida kolmele daamile Tallinnas ja lisaks veel ühele Pärnus. Vastanud naishääled olid alati viisakad ja abivalmid, kuid telefon sellest tööle ei hakanud. Ella kirjeldab, et lisaks sai ta nende päevade jooksul mürgituse klassikalisest klaverimuusikast, mida ta iga kord enne ühenduse saamist kuulama pidi.

Üritan panna ennast kliendi olukorda, kel lauatelefon tumm ja helistan EMT mobiililt lühinumbri abil Eesti Telefoni pressiesindajale. Kolme minuti klaverisonaadi järel saan Anu Vahtra toru otsa.

Vestluse lõpus küsin temalt, palju taoline kõne maksma läheb. Õudusega kuulen, et olen kümne minutiga ära rääkinud lõunasöögi hinna.

Mobiilside üldise hinnalanguse juures on infotelefoni päevane minutihind endiselt viis krooni ja 60 senti.

Kliendiinfo tasuta telefonil 165 ja rikete tasuta telefonil 160 on Anu Vahtra sõnul ühtekokku ja korraga tööl 21 inimest.

Jaanuaris tehti nendele numbritele umbes 33 000, augustis juba 85 000 kõnet kuus. Päevas teeb see tuhat kuni kolm tuhat kõnet. Augustis tekitas klientide järelpärimiste laviini telefoninumbrite uus valimiskord. Vahtra ütleb, et aasta tagasi käiku antud kahe kliendinumbri süsteem peaks olema ettevõtte jaoks varasemast ökonoomsem.

Ta avaldab lootust, et Saaremaa mehel juhtunud kommunikatsiooniraskused on pigem erand kui reegel.

Loo puändina räägib Tuljo Ella, kuidas arvatavalt sama kopamehe süül tummaks jäänud telefoniga naabrimees oma numbri paar päeva kiiremini tööle sai.

Naaber nimelt ei viitsinud Tallinna kaudu telefonitsi parandajat otsida, vaid marssis lihtsalt kohalike montööride juurde sisse. Peagi oli töömees kohal ja telefon korras.

Anu Vahtra oletab, et väikelinnas võib telefon kellelgi varem korda saada ka lihtsalt siis, kui klient ja telefonifirma töötaja on head tuttavad.

?Oleksin kah pidanud lihtsalt kohale minema ja korra kõva häält tegema,? on Tuljo Ella tagantjärele tark.