• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saneerijad ? haigete firmade ihuarstid

    Tihti paneb nn oma mehe raskustes firma etteotsa suur võlausaldaja, näiteks pank. Avalikkuse eest varjatud töötajad, kes hoiavad näppu ?tõbiste? äriühingute pulsil, on kõikidel finantsinstitutsioonidel. Samas võib võimetu juhi välja vahetada ka tavaline ärimees ? kui ettevõtet ähvardab sulgemine, siis tuleb kulusid kärpida. Kuna kulude tekitamine taandub kas otseselt palkade või kaudselt töövigade näol töötajatele, siis tuleb inimeste arvu vähendada või suur hulk neist lihtsalt välja vahetada. Tavaliselt pole edukatel aegadel firmat juhtinud inimene võimeline oma meeskonda operatiivselt ja järjekindlalt vähendama. Ja kui olekski, siis ei suudaks tema alles jäänud alluvad enam kunagi juhti usaldada ja austada. Selleks on vaja värsket verd ? külma kõhuga saneerijat.
    Praegune Viru Kalatööstuse juht ja tuumikaktsionär Agu Laanemets on saneerinud viie aasta jooksul ettevõtteid Viru Rand, Estoplast ja E-Plast.
    ?Inimene, kelles tekitab töötajate vallandamine õudusunenägusid, ei saa sellist tööd teha,? teab ta. Laanemets pidi paari kuuga vallandama Viru Rannas 351 inimest. ?Süümepiinu tekitab, selles suhtes on saneerimine üpris vastik töö,? leiab ta. ?Saneerimise motoks on võimalikult lühikese ajaga selekteerida olemasolevate inimeste hulgast välja need, kes on võimelised ja tahavad tööd teha, neid motiveerida, ülejäänud vallandada. Saneerimine on lühidalt eelmise juhi meeskonnavaliku möödalaskmiste parandamine,? iseloomustab ta oma tööd.
    Esimese saneeritava firmana tõmbas tollal veel 29aastane keskharidusega Laanemets käima kõigest kuue kuuga E-Plasti. Vene ajal Estoplasti Rapla tsehh olnud E-Plast kuulus tollal Jaak Roosipuu Talinvestile. ?Sõbrad-tuttavad soovitasid mind, ega ma ise Talinvestist kedagi ei tundnud,? lausub Laanemets. 35 töötajaga firma edukalt tööle pannud Laanemetsale tegi Talinvest peagi uue pakkumise ? investeerimisfirmale kuulunud Estoplast oli samuti raskustesse sattunud. ?Ei saanud hakkama,? tunnistab saneerija. ?Takkajärgi mõtlen, et ehk siiski oleks midagi saanud teha,? arutleb ta, kuidas oleks saanud Talinvesti juhtidelt kinga saamist vältida. Aga võlad olid suured ja käive väga väike, leiab Laanemets.
    Paariaastase Venemaal Norma tütarettevõttes töötamise järel pakuti Laanemetsale mullu uus saneeritav objekt ? pankrotistunud Viru Rand, mis oli ka Hansapangale suuri summasid võlgu. ?Pank ei pannud mind sinna, tuttavad soovitasid,? kinnitab ta. Nelja kuu pärast, 1999. aasta septembris, kui pankrotis firma enam kahjumit ei tootnud, ostis Laanemets koos äripartneriga firma ja nimetas ümber Viru Kalatööstuseks. Tänavu peaks firma juba 7,5 miljonit krooni kasumit teenima. Miks Hansapank just Laanemetsa Viru Ranna pankrotivara pangast võetud laenu eest ostma usaldas, ei oska või ei taha mees öelda. ?Ma esindan enda huve, ostu aitas finantseerida Hansapank,? sõnab 51,7miljonilisest varadepaketist üle poole omandanud Laanemets.
    Laanemetsa sõnul on ta kõrvu jõudnud kuulujutte, nagu oleks ta sisuliselt Hansapanga töötaja, kes hoiab firmas toimuvat kontrolli all. ?Usun, et teatud mõttes olen ma panga usaldusisik, aga ma ei tööta Hansapanga heaks,? raiub ta.
    Pärast võimuvahetust ja endiste juhtide tagaplaanile surumist juhib Ühinenud Meiereisid kunagine ETK Hulgi juht Rudolf Kuldkepp. Tema ülesandeks on viimastel aastatel kümneid miljoneid kroone kahjumit teeninud firma paari aastaga kasumiga tööle panna.
    Kuldkepi tegevjuhiks saamise ajal oli Ühinenud Meiereide nõukogus suurem otsustamisõigus juba pankade käes ja nii ütles ka Kuldkepi valikul lõpliku sõna pank.
    ?Ma olen siin tõepoolest puhtalt saneerijana tööl,? tunnistab Kuldkepp. ?Eesmärk on firma järgmisel aastal nulli tuua ja kahe aasta pärast omanikke rahuldavasse kasumisse.? Sarnaselt enamiku teiste saneerijatega pidi ka Kuldkepp oma tööd alustama ebapopulaarse otsuse ? koondamisega. Tema eesmärgiks oli teha Ühinenud Meiereide kahest tehasest ja Tartu peakontorist n-ö üks ettevõte. Samuti lubas Kuldkepp, et püüab avalikkuse silmis puhtaks pesta meiereide maine, mille määris eelmise aasta ?võiskandaal?.
    Tänaseks on Ühinenud Meiereide peakontor Tartust Paidesse kolinud ning edaspidi kolib ka põhitootmine Paide piimakombinaati. Mulgi Meierei jääb tööle tsehhina. Kolme raamatupidamise asemel on nüüd üks. ?Eesmärk on kaotada dubleerivad üksused,? räägib Kuldkepp. ?Pole mõtet pidada tööl kolme personalijuhti või kolme sekretäri.? Aastane kokkuhoid sellisel viisil tuleb Kuldkepi hinnangul vähemalt kümme miljonit krooni.
    Varasemast saneerijakogemusest nimetab Kuldkepp ETK Hulgi kasumlikult tööle panemist. ?Kui ma sinna läksin, oli neil käive miljon krooni kuus, 200 inimest tööl ja kahjum,? kirjeldab ta. ?Minu ära tulles oli kuukäive 20?25 miljonit krooni ja kasum.?
    Saneerija kätt tunneb praegu ka teine piimatööstus, afgaanidele kuuluv Lacto Raplas, sest suvest on Lacto juhatuse esimeheks Hansa Liisingu endine tegevjuht Sander Kaus. Hansa Liising üritas Lactot veel hiljaaegu Ühinenud Meiereidega kokku liita, mis aga ebaõnnestus. Ettevõtete kohustused Hansapanga grupi ees on kokku mitusada miljonit krooni, üks on laenanud pangast, teine liisingufirmast.
    Aasta alguses soetas Lacto endale hulga piimafarme, et nii ennast toorainega kindlustada. Siiski ei saa ettevõtet nimetada põllumeeste sõbraks, sest talle kuuluvas Kabala Agro OÜs saavad töötajad palka juustus.
    Selle aasta lõpuks loodab saneerijate tandem Raul Normak-Erkki Aavik jõuda restoraniketi Soots Turism saneerimisega nii kaugele, et panga ees saavad ettevõtte võlad tasutud ning mehed võivad suunduda järgmisesse ettevõttesse.
    Normak ja Aavik juhivad Soots Turismi tolleaegse Hoiupanga kutsel juba poolteist aastat. Väliseestlase Lembit Sootsi restoranikett oli selleks ajaks juba suures kahjumis ja kannatas klientidepuuduse all.
    ?Tundub, et me saame siiski hakkama ilma pankrotiprotsessita, praeguseks ajaks on juba enamik pangavõlga tasutud,? räägib Normak. Ta lubab, et vähemalt osa oma rahast saavad tagasi ka aktsionärid.
    Aja jooksul, mis Normak-Aavik Soots Turismis on toimetanud, on restoraniketi eri osad välja renditud ja Pirita Toidutare hoone pangavõla katteks müüdud. Praegu on maksta Hansapangale veel 10 miljonit krooni.
    Põhitöökohaga on Normak ja Aavik tööl hoopis Volkswageneid müüvas ASis Saksa Auto. Sinna ei sattunud mehed siiski mitte panga soovitusel, vaid Saksa Auto omanike kutsel. Nimelt oli kolm aastat tagasi Volkswagenite müük Eestis nii väike, et see ei rahuldanud Saksa autotootjat. Sakslased võtsid autode müügiõiguse Reval Autolt ära ning Volkswageni esindajaks sai Saksa Auto.
    Samal ajal palgati tööle ka Normak ja Aavik, kelle ülesandeks oli Volkswagen automüügi edetabelis 15.-16. kohalt kõrgemale liigutada. Nüüd võistleb Volkswagen Normaku ja Aaviku töö tulemusena Eesti autode müügi edetabelis Peugeot? ja Toyotaga esikoha pärast.
    Kui pangalt raha laenanud firmad satuvad raskustesse, siis hakkavad finantsistid neile nõu andma. Kui see ei aita, siis palgatakse saneerija.
    Hansapanga grupi riskijuht Aivar Rehe selgitab, et Hansapangal on laenuriski hindamiseks seitse astet. Esimese kolme puhul pank firma tegevusse ei sekku.
    Neljandas faasis hakkavad Rehe all töötavad analüütikud-kliendihaldurid võlglastele nõu andma ning firma juhtkonnaga pidevalt koostööd tegema. ?Selles pole mitte midagi halba, firma saab tasuta konsultandi,? kinnitab ta. ?Meil pole olnud situatsiooni, kus ettevõte meid ei kuula, sest tulemus oleks siis ju ette teada,? viitab ta pankurite võimele pankrotti vältida. Selliseid firmasid nõustavaid analüütikuid on Hansapangal Eestis viis, Lätis veel sama palju.
    Faasides 5-6 läheb käiku saneerimine. Kui firma on pankrotile lähedal, tellitakse firmasse finantsjuhi tööd tegema finance controller või audiitor. Ohtlikuma juhtumi puhul kasutatakse saneerijate abi. ?Hansapangal on kuni kümme usaldusväärset saneerijat,? lausub Rehe. Sarnases situatsioonis oli piimanduskontsern Ühinenud Meiereid, mille nõukogusse Rehe rahaasjadel silma peal hoidmiseks aprillist kuulub. ?Arvan, et on läinud majanduslikult positiivselt,? hindab ta muheledes tehtud tööd.
    Viimases faasis kaotab pank võlgniku vastu huvi ning hakkab oma võlgu sisse nõudma.
    Rehe sõnul on koos Lätis tegutsevate ettevõtetega praegu Hansapangal 6?7 suurt probleemset firmat. Finance controller?i ideoloogiat on kasutatud neljal-viiel korral.
    Saneerijatena kasutab pank mehi näiteks Viru Kalatööstuses ja Adavere Lihatööstuses, tunnistab Rehe. Kusjuures Viru Kalatööstuse kasumilainele viinud Agu Laanemets sai veel pankrotis firma jalule aitamise eest pangalt laenu ning firmas 51protsendilise osaluse. Rehe möönab, et lõppkokkuvõttes võibki tekkida situatsioon, kus saneerija saab oma helge pea tasuks pangalt varem raskustes firma ostmiseks laenu, hiljem, kui kõik laenud tasutud, päris oma, võlgadeta ettevõtte. ?Laanemets on selles suhtes positiivne näide,? lausub Rehe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.