Kütuse kvaliteeditõend kaheldav

Artikkel

- Uudised
- Sirje Niitra
- 17. oktoober 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kütuse kvaliteeditõend kaheldav
Kütuste Ümarlaua väitel ei kajasta Eesti kütuse jaemüügitanklates olev kvaliteeditõend mitut olulist näitajat ja soosib musta kütuse kasutamist.
Kütuste Ümarlaua juhataja Aleksander Johansoni sõnul on autokütuste vastavussertifikaadid tunnistanud õigustühiseks kaks Eestis tegutsevat advokaadibürood ja kavas on saata märgukirjad kontrollorganitele.
Nimelt ei kajasta need dokumendid, mis jaemüüja saab koos kütusega hulgifirmalt ja mis peaks tagama selle vastavuse ettenähtud kvaliteedile, mitut olulist näitajat. See soosib Johansoni hinnangul musta kütuse müüki ja ohustab automootoreid.
Bensiini puhul on selline oluline näitaja induktsiooniperiood, mis näitab, kui ruttu kütus seistes kihistuma hakkab ehk kui kaua ta säilub. Sellest saab aru, kas bensiin on kodukootud või tehases valmistatud.
Liiga väikese induktsiooniperioodi puhul võib auto samal päeval pärast tankimist käivituda, kahe-kolme päeva pärast aga enam mitte käima minna.
Nüüd, mil riigikogu kütuste segamise eri komponentidest seadustas, on kvaliteedi kontrollimine Johansoni sõnul eriti oluline. ?Läti ja Leedu kütusemüüjad kurdavad juba, et kütuste segamise ohtlik komme on Eestist neilegi jõudnud,? märkis ta.
SGS-labori väljastatud vastavussertifikaatides on induktsiooniperioodiks märgitud kõigi bensiinimarkide puhul kuni 480, norm on aga 360. ?Miks ei ole märgitud konkreetset numbrit?? küsis Kütuste Ümarlaua juhataja. Tema teada laborid praegu seda näitajat üldse ei määra ja kuni 480 on kirjutatud dokumendile umbes.
Teine oluline näitaja, mille kohal sertifikaatides seisab kriips, on seotud diislikütusega ja puudutab tsetaanarvu. Selle kütuste kvaliteedinõuetes ettenähtud näitaja määramiseks puudub Eestis praegu aparatuur. Kirjas on vaid tsetaanindeks, mis leitakse arvutades.
Automüüja Veho Eesti tehnikadirektori Kaupo Veegeni sõnul võib indeks küll klappida, aga tsetaanarv olla alla normi. ?Selline kütus lõhub mootorit pikkamööda. Heal juhul võib see vastu pidada ka kaheaastase garantiiaja ja alles seejärel üles öelda,? selgitas ta.
Kuni diislikütuse tsetaanarvu meil ei määrata, ei saa autofirmad ka uusi kalleid diisliautosid Eestisse tuua. Veegeni väitel nõuavad valmistajatehased, et just kütuse tsetaanarv vastaks normile.
Tsetaanarv on analoogne bensiini oktaanarvuga. Selle abil on muu hulgas võimalik eristada ka diislikütust ahjukütusest, mida endiselt diisli asemel kasutatakse. See omakorda aitaks parandada kütuseaktsiisi laekumist riigieelarvesse.
Tarbijakaitseameti kaubandusosakonna asejuhataja Andres Kadaja ütles, et bensiini induktsiooniperioodi on laborid võimelised määrama ja seda ka vajadusel tehakse. Tema sõnul pole selle näitaja osas kontrollijail seni probleeme olnud.
Diislikütuse tsetaanarvu ei määrata aga tarbijakaitse ametniku sõnul kusagil Baltimaades. ?Kunagi nõukogude ajal naftakomiteel oli selline seade, aga seda ei kasutatud, ja müüdi maha,? märkis Kadaja.
Tsetaanarvu oleks Kadaja sõnul võimalik kindlaks teha Hollandis, kuid see läheks maksma 400 dollarit ehk 7200 krooni proov. Johansoni väitel teevad seda analüüsi siiski ka meie lähinaabrid.
Hetkel kuum