Läti metsafirmadel on raske

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 17. oktoober 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti metsafirmadel on raske
Mitmed Läti metsatööstuse ettevõtted suurendavad praegu toodangumahtu, et käibe kasvu arvel kahjusid korvata. Ekspordist laekuvad vahendid, mis varem firma laiendamisse suunati, lähevad nüüd valdavalt kulude katteks, kirjeldas olukorda Läti saematerjalide eksportijate assotsiatsiooni president Hari Jordans intervjuus ajalehele Bizness & Baltija.
Läti metsatööstus hoiatab: kui valitsus appi ei tule, saavad konkurendid hea võimaluse Läti firmad Euroopa raskelt kätte võidetud turult välja tõrjuda. Jordansi sõnul võib ta tuua mitu näidet, kus Läti firmade kliendid on üle läinud eestlaste juurde, kes, tuleb välja, on suutnud lääne majanduse iseärasustega paremini kohaneda.
Paljud Läti puidueksportöörid näevad majandusharus tekkinud madalseisu põhjusena puidu hinna langust maailmaturul ning Euroopa ühisraha euro pidevat odavnemist.
?Kuid see ei ole nii,? väidab Hari Jordans. ?Pigem on süüdi latt, mis on liiga stabiilne.? Konverteerides ekspordist saadud valuuta lattidesse saavad Läti firmad liiga vähe tulu ning suudavad suurte raskustega kohalike tootjatega uutes tarnetes kokku leppida. Rootslased ja soomlased võivad pakkuda palju soodsamaid tingimusi.
Radikaalselt muudaks olukorda lati devalveerimine, arvab Jordans. Selleks ei tarvitseks muuta praeguse valuutakorvi sisu, vaid piisab, kui latt uues suhtes ümber siduda.
?Kui valitsus sellele sammule ei lähe, tuleb kaaluda teisi abinõusid ? vähendada makse, vabastada investeeringud maksudest või muud sarnast,? ütles Jordans.
Jordansi sõnul ei ole alust Läti keskpanga väidetel, mille järgi probleem on eelkõige Läti firmade madalas konkurentsivõimes. Argumendiks kasutab Jordans fakti, et Lätist on saanud suuruselt teine puidu eksportija Suurbritanniasse.
?Mina isiklikult leian, et selle turu vallutamine on tõsine näitaja Läti firmade oskusest äri ajada,? ütles Jordans.
Kohalikul turul on Läti metsatööstuse probleemiks suur ?musta puidu? osakaal, mille hind on tavahinnast 10?15 protsenti madalam.
Läti sisemajanduse kogutoodangust langeb metsatööstuse arvele umbes 15 protsenti. Läti ekspordi kogumahust annab sektor 40%. Käesoleva aasta esimesel poolaastal eksportis Läti 1,6 miljonit tihumeetrit saematerjali.
Suurim klient ja partner on Lätile Suurbritannia, mis ostab üles 60% Läti eksportpuidust. Järgnevad Saksamaa 10%, Holland 6% ning Prantsusmaa ja Iirimaa 4,3 protsendiga. Puitu veetakse ka Egiptusesse ja Saudi Araabiasse, kuid see osa ekspordist on marginaalne.
Eraldi peatükk on paberpuidu eksport. Siin on suurim partner Rootsi, kuhu läheb 90% ekspordist. Ülejäänud 10% jaguneb Soome ja Saksamaa vahel.
Autor: ÄP
Hetkel kuum