Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: ministeeriumil puudub selgus kaitseväe tuleviku suhtes
Kaks nädalat tagasi rotaviiruse ohvriks langenud Tallinna õhutõrjedivisjoni 80 noorsõdurit on elav etteheide neile poliitikutele, kes küsivad kaks protsenti sisetoodangust riigikaitsekuludeks, kuid lasevad kaitseväel vinduda Vene armee vanades kasarmutes, mille käigushoidmine käib Eestile üle jõu, kirjutab Postimehe tänane juhtkiri.
Nüüd on otsusehaamer kolksunud nii kaitseministri kui kaitseväe juhataja laual: hajutatud väeosad tuleb koondada, sest Eesti ei suuda neid normaalsetes tingimustes ülal pidada.
Kasarmud tulevad paremad kui Bundeswehril, ei varja kaitseministeeriumi asekantsler Ahto Kuuseok oma heameelt. Ent ta ei oska nimetada tähtaega, millal näiteks õhutõrjedivisjoni sõdurid jätavad maha põrandasse raiutud kempsuaugud ja kolivad 21. sajandi kasarmutesse.
Samal ajal kui Tartus, Jägalas, Tallinnas ja Pärnus teenivad ohvitserid loevad ajalehest kaitseministeeriumi ehituskavadest, tunnevad nad segadust tõusmas oma eluplaanidesse. Kas võtta lapsed ära Westholmi või Treffneri gümnaasiumist, lasta naisel senine töökoht üles öelda ja kolida perega Tapale?
Postimees arvab, et kaitseväe üle tsiviilkontrolli pidava ja väeosades ehitustegevust korraldava kaitseministeeriumi üks suuremaid probleeme on suutmatus selgitada ohvitseridele, millised muudatused neid ees ootavad. Ka peab just kaitseministeerium ütlema sõduritele ja nende vanematele, millal hakkavad kaitseväelased elama korralikes kasarmutes.