Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurem ost passi alusel
Täna riigikokku vastuvõtmiseks esitatav rahapesu tõkestamise seaduse muutmise seadus käsib neil, kes teevad suurema kui 100 000kroonise ostu-, müügi- või vahendustehingu sularahas, teha kindlaks ostja isik ning salvestada tema andmed viieks aastaks.
Sularahata tehingute puhul on piirmääraks 200 000 krooni. Sama piir kehtib ka üksteisega seotud tehingute puhul ning juhul, kui osa tehingust tehakse sularahas, osa sularahata.
Eraisikul piisab passi või Eestis välja antud juhiloa esitamisest, firmal B-kaardi koopiast. Välismaiste firmade puhul nõutakse registreerimistunnistuse koopiat või ärakirja, esindaja korral notariaalselt tõestatud volitust.
Juhul, kui ostjal, müüjal või vahendajal tekib tehingu partneri suhtes rahapesukahtlus, tuleb tema andmed esitada rahapesu andmebüroole. Andmebüroo kontrollib andmeid ja vajadusel saadab asja uurimiseks.
Lisaks tulevad muutmisele ka teised seadused, mis näevad ette, et nii tolli- kui maksuamet võivad anda rahapesu andmebüroole andmeid ilma sellest ettevõttele teatamata.
Kui midagi kahtlast ei leita, jäävad andmed rahapesu andmebüroosse. ?Need andmed lähevad mitme luku taha,? kinnitab rahapesu andmebüroo ülemkomissar Arnold Tenusaar.
Juhul kui selleks kohustatud ettevõtja rahapesukahtlusest ei teatanud, esitas teadvalt valeandmeid või teavitas klienti sellest, et tema andmete vastu tunneb huvi rahapesu andmebüroo, võib teda Tenusaare väitel oodata isegi vabadusekaotuslik karistus.
Seaduse jõustudes tekib ostu-, müügi- ja vahendusfirmadesse arvestatav andmebaas selle kohta, mida keegi lähema viie aasta jooksul ostnud või müünud on. Seega muutuvad suuremate tehingute sooritajate andmed sisuliselt poolavalikuks. Probleeme võib tekkida ka siis, kui ostjate andmeid salvestanud firma oma tegevuse lõpetab.
Valdkondadena, milles rahapesu võimalusi peetakse teistest suuremaks, nimetab seadus kinnisvaratehinguid, hasartmänge ja loteriide korraldamist. Algselt oligi 200 000kroonine sularahata tehingute tegija identifitseerimine vaid kinnisvarafirmadele mõeldud.
Kinnisvarafirmade juhtide sõnul seadus firmadele sisulisi muudatusi ei too, kuna ostja isik tehakse kindlaks ja leping säilitatakse niikuinii, kuid probleeme tekitavad libamaaklerid või need, kelle kinnisvaraäri kestab lühikest aega. Just nende poole võivad pöörduda inimesed, kes ühel või teisel põhjusel oma isikuandmeid salvestada lasta ei soovi.
Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimehe, Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Kalev Roosivälja sõnul võivad niisugused inimesed pöörduda firmade poole, kes tehingu osapoole andmete vastu huvi ei tunne. Roosivälja isiklikul hinnangul ulatub ajutiselt kinnisvaraturule sattunud või libamaaklerite hulk kolmandikuni. ?Varem võis see olla isegi pool,? väitis Roosiväli. Kinnisvaraturul lühiajaliselt tegutsevate juriidiliste isikute hulka hindas Roosiväli viiendikule.
Krediidiasutuste ja kinnisvaraäri kõrval nimetab seadus kolmanda rahapesuohtliku kohana hasartmängude ja loteriidega tegelevaid ettevõtteid. Kristiine Kasiino juhataja Enno Heinla nägi seaduses esialgu identifitseerimist nõudvana ette nähtud 35 000 kroonist piirsummat kui kasiinosäri piiravat bürokraatlikku tõket. Ka pidas ta raskeks ühe inimese kasiinosse jäetava summa kontrollimist. ?Sellist mängijat, kes laksuga 35 000 lauale paneb, pole meil olnud,? ütles Heinla.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul on seadus mõeldud eelkõige musta raha legaalseks saamist raskendama. ?Kui sulitempude tegijad poevad rohkem põranda alla, siis täidab seadus oma eesmärgi,? ütles Jürgenson.
Seadus hakkab kehtima 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas. Eelmine rahapesu seadus jõustus 1. juulil 1999, samast kuupäevast tegutseb ka rahapesu andmebüroo.
Tenusaare andmetel on seni saadud üle 300 informatsiooni rahapesukahtluse kohta. Rahapesu tõkestamise seaduse rikkumisega on Eestis seni algatatud vaid üks kriminaalasi.
Tenusaar keeldus nõustumast väitega, et seadusemuudatus kriminaalasjade hulka järsult suurendab. ?Pigem on seaduse eesmärk lüüa organiseeritud kuritegevuse tasku pihta,? ütles Tenusaar.