Andres Reimer • 17. oktoober 2000 kell 22:00

Venelase võitlus Eesti lohega

Homme tormab Venemaa offshore-firma Cleyder Projects juht Nikolajev Lääne-Viru maakohtus võitlusse erastamisagentuuri ja ASiga Kunda Tehased 700 000 krooni pärast. Kuid ta loodab võita tuhat korda suurema summa.

Nikolajev näitab talle võlgade sissenõudmiseks üle andnud nimekirja Nõukogude Liidu lõpuaastatel VEBist laenanud 16 Eesti ettevõttest, kelle võlg küündib 740 miljoni kroonini. Nikolajev soovib teenida hiigelsummasid Eesti ettevõtete nõuded VEBilt üles ostes.

Kunda Tehaste seljatamine kohtus looks pretsedendi, mis aitaks Nikolajevil õigustatult lahti murda teistegi võlgnike kaukad. Nikolajev deklareerib, et tema usub Eesti õigussüsteemi ning loodab õigluse võitu kohtus. ?Eestis tehakse siseministrile kiiruse ületamise eest trahvi,? põhjendab Nikolajev oma usku.

Nikolajevi kogukas portfellis on kaustade viisi pabereid selle kohta, kuidas Kunda Tehased turgutasid Moskvast laenatud ligi 35 miljoni krooni suurusest summast betoonkivide tootjat Est-Steini, kes viivitas laenu tagasi maksmisega, ja kuidas Kunda Tehaste likvideerimiskomisjon laenu ettevõtte bilansist kustutas, väites, et Kunda Tehased ei olegi VEBist laenu saanud.

Nikolajevit ajab marru, et seni pole Eesti kohus tema kogutud kaalukaid tõendeid arvestanud.

Tänavu märtsis lükkas Virumaa ringkonnakohus tagasi Cleyder Projectsi taotluse algatada ASi Kunda Tehased suhtes pankrotimenetlus, tunnistades võlanõude ebapiisavalt tõendatuks.

Nikolajevit esindanud Villu Kõve advokaadibürool polnud kohtule esitada dokumenti, millega laenatud raha VEBist Kunda Tehaste eellasele Eesti Tsemendile laekus. Kunda Tehaste advokaat Leon Glikman ütleb, et laenu kirjutamine firma bilanssi ja muud dokumendid ei ole tõendi väärtusega, sest raamatupidamisaruanded kajastavad isikute kujutlusi oma varalisest seisust, kuid ei tõenda seda. ?Näiteks võiksin oma ettevõtte bilanssi kirjutada Eiffeli torni,? ironiseerib Glikman. ?Kuid see raamatupidamislik samm ei muuda midagi.?

Nikolajev läheb vihast keema, kuuldes vastaspoole argumente. Ta raiub, et Glikmani advokaadikavaluse taha varjub Eesti tippametnike omakasupüüdlikkus ja korruptsioon, millega Kunda Tehased kreeditoride huve jalge alla tallates varatuks tehti. Nikolajev peab kurja juureks erastamisagentuuri endist peadirektorit Väino Sarnetit.

Täna on Kunda Tehased varatu riigile kuuluv ettevõte, mille likvideerimist takistab vaid Cleyder Projectsi nõue. Eelmise aasta alguses müüs erastamisagentuur Kunda Tehastele kuulunud tsemenditehase Kunda Nordic Tsement aktsiad soomlaste firmale Atlas-Nordic Cement Ltd OY, mis on alates 1992. aastast tsemenditehase osanik.

Nikolajev raputab riigikontrolli peakontrolöri kirja peadirektor Sarnetile, kus tehakse ettepanek tsemenditehase juhtkonna vastutusele võtmiseks VEBist võetud laenu halva käsitlemise pärast. Riigikontrolli paber kinnitab Nikolajevi veendumust, et Vene panga raha on läinud Eesti asjameeste taskusse.

Praegust erastamisagentuuri nõunikku Sarnetit jätavad Nikolajevi süüdistused külmaks. ?Kunda tehastele kuulunud tsemenditehase aktsiate müügi tehingud olid õiguslikult keerulised tehingud tänu ühisettevõtte lepingule,? selgitab Sarnet rahulikult. ?Kuid tehing oli korrektne ja riigile kasulik.?

Samas kinnitab Sarnet, et erastamisagentuuril on varuks raha, kui Cleyder Projects peaks kohtus võidu saavutama.

Glikman lisab, et Kunda Tehaste vastu esitatud võlanõuet, nagu ka teisi Nikolajevi poolt esindamisele tulla võivaid võlanõudeid, ähvardab hagi aegumine 10aastase tähtaja tõttu.

Sarnet ütleb, et riigi ametlik seisukoht on järgmine: kuni VEBist pole Eestile tagastatud raha blokeeritud arvetelt, ei astuta ka samme VEBi nõuete rahuldamiseks. ?Ei Venemaa ega Eesti pole seniajani deklareerinud, et need kaks protsessi oleksid teineteisest lahutatud,? lisab ta.

Nikolajev räägib, et lisaks Kunda tsemenditehase aktsiatele soovib ta 64 miljoni kroonise võla katteks üle võtta ASile Kristine Center kuuluva ettevõtte Eesti Fosforiit territooriumi, kuhu on planeeritud suurejooneline tööstus- ja logistikakeskus.

Eesti Fosforiit laenas Nikolajevi sõnul 1990. aastal 1,3 miljonit dollarit, mille VEB kandis üle Maardusse rajatud tseoliiditehase sisseseade tarnijale BSE-Genex Company Ltd. Suurbritannias. Võlasumma on tänaseks koos intressidega kasvanud ligi 3,7 miljoni dollarini.

VEBi nõue on riikidevaheline probleem, mille peab lahendama valitsus, sest Venemaa pangas on külmutatud Eesti ettevõtete vahendid, ütles Kristine Centeri nõukogu esimees Margus Reinsalu.

VEBi võlgnike nimekirjas seisab ka Tartu Ülikool, mis laenas ligi 0,9 miljonit dollarit meditsiinitehnika ostmiseks. Tartu Ülikooli finantsdirektor Taimo Saan kinnitab, et tema alluvad on üksipulgi läbi lapanud aastatetagused käsitsi kirjutatud raamatupidamiskaustad, kuid pole leidnud laenust jälgegi. Laenusumma ei kajastu ka ülikooli bilansis.

Ülikooli rahandusosakonna juhataja Külli Tiigimäe on VEBi laenust siiski kuulnud. ?Minule selgitati, et selle laenu võttis riik, mitte Tartu Ülikool,? ütleb Tiigimäe.

Samal ajal, kui tekkis Eesti ettevõtete võlgnevus VEBile, külmutas pank 1991. aastal rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti valitsuse, kommertspankade ja Eesti Panga vahendeid. Senised Eesti katsed vastastikuste kohustuste klaarimiseks pole andnud tulemusi.

VEBilt Eesti ettevõtetele laenatud summad ei kao kuskile, sest kajastuvad Venemaa riigieelarve bilansis. VEBi kui riigile kuuluva panga üks põhiülesandeid on Venemaa välisvõla restruktureerimine, mis sunnib panka lääne investorite rahustamiseks välja otsima igat välja jagatud kopikat.

Hetkel kuum