• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    0,5 promilli ei ole kirjutatud seadusesse

    Pean kahetsusega nendtima, et teisipäevases Eesti Päevalehes oli eksitav viga. Riigikogu ei ole 0,5 promilli suurust alkoholi määra liiklusseadusega seoses kunagi arutanud ega eesmärgiks pidanud. Ka praeguses liiklusseaduse eelnõu tekstis on fikseeritud järgmine sõnastus:
    § 24. Sõiduki juhtimise keeld.
    (2) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
    (3) Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.
    Sellega on kõik väga selgelt öeldud. 0,5 promilli etüülalkoholi sisaldust veres on kehtestatud juba 1992. aastal Vabariigi Valitsuse 27. novembri 1992. a määrusega nr 326. Loomulikult on see seaduse küsimus, kuid tol ajal sellist nõuet Eestis veel ei olnud. Kas riigikogu kehtestab seadusega 0,5 või 0,2 või hoopis 0,0 promilli, on aja küsimus.
    Tabelis on näitena toodud lühiülevaade Euroopas selle aasta suve seisuga lubatud piirmääradest.
    Olen põhimõtteliselt lubatud piirmäära kehtestamise vastane. Pooldan 0 või äärmisel juhul 0,2 promilli.
    Uuringutega on kindlaks tehtud, et kuni 0,5 promilli reeglina inimese käitumist ei muuda. Meie inimesed, õigemini juhid püüavad süüd veeretada ka ühe pudeli õlle kaela, mis pealegi eelmisel õhtul joodud. Sellest ka siis minu suhtumine sellesse asja.
    Pealegi unustatakse tavaliselt nimetamata, mida veel õlle lisaks joodi.
    Europarlamendi otsusega nähakse ette ühtlustada liikmesmaades alkoholi sisaldus 0,5 promilli peale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.