Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
0,5 promilli ei ole kirjutatud seadusesse
Pean kahetsusega nendtima, et teisipäevases Eesti Päevalehes oli eksitav viga. Riigikogu ei ole 0,5 promilli suurust alkoholi määra liiklusseadusega seoses kunagi arutanud ega eesmärgiks pidanud. Ka praeguses liiklusseaduse eelnõu tekstis on fikseeritud järgmine sõnastus:
§ 24. Sõiduki juhtimise keeld.
(2) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
(3) Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.
Sellega on kõik väga selgelt öeldud. 0,5 promilli etüülalkoholi sisaldust veres on kehtestatud juba 1992. aastal Vabariigi Valitsuse 27. novembri 1992. a määrusega nr 326. Loomulikult on see seaduse küsimus, kuid tol ajal sellist nõuet Eestis veel ei olnud. Kas riigikogu kehtestab seadusega 0,5 või 0,2 või hoopis 0,0 promilli, on aja küsimus.
Tabelis on näitena toodud lühiülevaade Euroopas selle aasta suve seisuga lubatud piirmääradest.
Olen põhimõtteliselt lubatud piirmäära kehtestamise vastane. Pooldan 0 või äärmisel juhul 0,2 promilli.
Uuringutega on kindlaks tehtud, et kuni 0,5 promilli reeglina inimese käitumist ei muuda. Meie inimesed, õigemini juhid püüavad süüd veeretada ka ühe pudeli õlle kaela, mis pealegi eelmisel õhtul joodud. Sellest ka siis minu suhtumine sellesse asja.
Pealegi unustatakse tavaliselt nimetamata, mida veel õlle lisaks joodi.
Europarlamendi otsusega nähakse ette ühtlustada liikmesmaades alkoholi sisaldus 0,5 promilli peale.