Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsimäng sarnaneb sõrmkübaramänguga

    Aktsiate ostmise-omamise peamine stiimul ja lahutamatu osa on dividendid. Aktsiate ost-müük on sekundaarne. Millegipärast püütakse esmatähtsust omistada aktsiate ostu-müügi mängule ja vaikitakse maha, et börsi ostu-müügi spekulatsioonid on nn nullmäng ? nii palju kui ühed võidavad, teised kaotavad. Kellele kasum, kellele mitte.
    Mängigu näiteks ühte tuppa kogunenud pankurid mistahes reeglite järgi ? raha juurde ei teki. Kehtib raha jäävuse seadus: suletud süsteemis ei teki raha juurde ega kao, ainult muudab omanikke. Eeldame muidugi, et raha ei trükita juurde ega põletata ära. Kahjuks on ka teisi arvamusi. Üks Eesti rahandustegelane oli omaaegse börsibuumi ajal vaimustuses ? näe, võlurid teevad raha, ütlemata jättis aga, kelle arvel seda tehti.
    Aktsiate börsimäng sarnaneb omaaegse sulide sõrmkübaramänguga, mõõtmed ja terminid on ainult teised. Üldpõhimõte jääb aga samaks. Sulide kamp mängib omavahel. Püütakse tekitada hasarti ja leida lihtsameelseid ?rahastajaid?, kellele jäetakse ainult õilis lootus teenida kasumit. Tegelikkus seisneb selles, et kes toob mängu võõrast raha, see kaotab. Selle teostamiseks on mitmeid võtteid nii sõrmkübaramängus kui börsil. Dividendide väljamaksmist välditakse: enamusaktsiate omanike häälteenamusega otsustatakse, et kasumist makstakse dividendidena välja vaid väike osa või ei maksta üldse.
    Õiges aktsiate mängus jaotatakse kogu kasum aktsiaomanike vahel, kas rahalises väärtuses või uute aktsiate kujul. Ei ole mingeid koosolekuid ega enamusaktsionäride tahte pealesurumist. Inflatsiooni ja ebakindla majandusarengu tõttu tuleb kasumit jaotada lühemate ajavahemike järel. Aktsiate hind hakkab sel juhul oluliselt sõltuma kasumist ja väljamakstavast dividendist, mitte kuulujuttudest ja spekulatsioonidest.
    Kui börs, aktsiad, dividendid rajada õigetele alustele, võib sest ka riigi majanduse arengule kasu olla. Kuid sellega peab kiirustama, enne kui kogu Eesti jõutakse välisinvestoritele maha müüa. Siis läheb kasum välja, meile jääb väiksepalgaline töörõõm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rahvaloendus: keskmise Eesti elaniku kodu on vanem kui ta ise
Keskmine eluruum pärineb aastast 1972 ning keskmine eestlane sündis aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Samuti domineerivad Eesti inimeste kodudena endiselt nõukogudeaegsed hooned.
Keskmine eluruum pärineb aastast 1972 ning keskmine eestlane sündis aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Samuti domineerivad Eesti inimeste kodudena endiselt nõukogudeaegsed hooned.

Olulisemad lood

Majanduse aeglustumise tõttu langevad ülemaailmsed transpordikulud
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.