Eestlane eelistab e-panka

Kliendi ootused pangale on seotud rahaasutuse paindliku lähenemisega tema probleemidele. See tähendab eelkõige madalat hinnataset koos kiire ja mugava teenindusega. Nende eesmärkide saavutamisel on oluline osa elektroonilistel pangateenustel.

Murrang, mil maksed in-ternetipanga kaudu ületasid maksekorraldusi paberil, toimus jaanuaris. Täna on seis juba enam kui 1,5 korda interneti kasuks ja see vahe suureneb jõudsalt.

Interneti- ja WAP-panga teenuste arendus on avaldanud mõju ka maksete struktuurile. Näiteks oli Eesti Panga andmeil tänavu teises kvartalis paberil maksekorraldusi ainult 10, mullu samal ajal 19. Elektroonilistest makseviisidest on kõige enam suurenenud internetipanga kaudu tehtavad maksed.

Seni on põhjendamatult tagaplaanile jäänud makseviiside võrdlus. Püüan seda viga järgnevalt parandada Hansapanga ja Ühispanga interneti- (e-) pankade näite varal.

Kui võrrelda Hansapanka ja Ühispanka nende hinnakirjade alusel, siis on neis erinevusi. Kolmekroonine ülekandetasu kehtib Hansapanga internetipangas juriidilistele isikutele selle aasta algusest. Aprillist on Hansapanga e-panga makseteenused tasulised ka lõviosale eraklientidest. HanzaNet jäeti esialgu tasuta kanaliks kuni 25aastaste noorte ning 60aastaste ja vanemate jaoks. Nõnda võtab turuliider e-pangast märkimisväärset kasumimarginaali.

Selle tulemusena on kasvanud Hansapanga ja Ühispanga elektroonilistest kanalitest teenitava tulu omavaheline suhe. Kui mullu esimesel poolaastal oli see konsolideeritud andmete järgi Hansapangal 2,75, siis tänavu sama perioodi lõpus juba 3,91 korda Ühispangast suurem.

Kõige selle juures äratab kahtlust Hansapanga väide, mis räägib kehtestatud tehingutasu eesmärgist lõpetada interneti kaudu toimuvate maksete subsideerimine teiste kanalite arvel.

Kui tugineda avalikkuses sõna võtnud asjatundjate hinnangutele, siis on tänase seisuga tehingule seatud tasu selle omahinnast vähemalt 1,5 korda kõrgem. Sel juhul on põhjust arvata, et klient maksab osaliselt kinni ka need kulud, mis muu hulgas võivad olla seotud pangaautomaatides teostavate operatsioonide hoidmisega tasuta.

Vastupidiselt Hansapangale on Ühispanga eesmärk olla sarnaselt Skandinaviska Enskilda Bankeniga (SEB) rohkem e-keskne. Seda, miks U-Net on jäänud puutumatuks teenustasudest, võib põhjendada e-äri spetsialistide väitega, et esialgu on kõige olulisem mahtude ehk võrgus olevate klientide arvu suurendamine.

Üldiselt on selliste valikute tegemine end õigustanud. Nii näiteks tegid erakliendid augustis kolmandiku kõigist oma maksetest Ühispanga e-pangas. Tasuliste kontoriülekannete osakaal oli samal ajal ligi neljandik.

Ekslik on arvamus, nagu moodustaks elektrooniliste maksete koguarv 75 maksete üldarvust Ühispangas. Teleteenuse (telepanga) kaudu toimuvaid makseid arvesse võttes saame tegelikuks tulemuseks 90.

Paljud Hansapanga eraisikust kliendid on e-pankade erinevatest hinnaprintsiipidest lähtudes hakanud ülekannete tegemiseks kasutama U-Netti. Kuna netipankade kasutajate hulgas jääb aktiivsete teenusetarbijate osakaal veel alla 50, siis tasub panku võrreldes hinnata nende internetti panustamise tulemusi teenuse tegelike kasutajate arvu järgi.

Augustis sooritas juba kaks kolmandikku Ühispanga eraisikutest klientidest traditsioonilisi makseid e-panga kaudu, s.o tasuta. Niipalju siis teenustasude kliendisõbralikkusest. Suure osa muude maksete eest tasumiseks kasutati kas makseautomaati või otsekorraldust.

Eesti Panga igakuiselt avaldatavast statistikast selgub, et ülekandesummad interneti-panga kaudu on suurenemas. Oluliselt rohkem hakkas keskmine maksesumma kasvama pärast Hansapanga erakliendile kolmekroonise tehingutasu kehtestamist. Kuna eraisikul puudub teleteenuse näol alternatiiv eri maksete ühtekoondamiseks, on igati mõistetav ühekordse maksesumma tõus. Võimalikust trendimuutusest võib siin tõsisemalt hakata rääkima vaid juhul, kui klient otsustab vahetada panka või loobuda osaliselt Hansapanga e-panga teenetest.