Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlase iseloomuga sobib elu eramajas

    Lugesin artiklit ?Maja neelab...? (ÄP 02.10.) ja tekkis hirmus tahtmine samas asjas oma arvamust avaldada.
    Eestlased on maarahvas, kes põhimõtteliselt on alati elanud omaette, küladeski ei saanud majad kõrvuti asuda (vastupidi meie idanaabrile). Pärast Eesti viimast okupeerimist sundurbaniseeriti suur osa elanikest. Maast lahti kistud inimene elas linnakorteris ja oma tõeliste vajaduste rahuldamiseks pidas suvilat aiamaaga.
    Selline olukord iseloomustab suuremat osa elanikkonnast. 90ndate alguses, kui raha hakkas liikuma ja inimesed hakkasid oma elujärge parandama, oli märgatav, et inimesed tegelikult kartsid eraldi elama asuda ? kasutati n-ö vahepealset elamisvormi, nt rivimajad. Miks? Arvan, et kõigepealt ikkagi kartusest vastutuse ees.
    Kui meenutada 50ndaid, siis ju suur hulk tublisid sund-urbaniseeritud elanikke jätkas eramus elamist ka linnas, ehitades välja Pääsküla jne. Sama jätkus hiljem Meriväljaga.
    Tahangi öelda, et eestlased on alati eramuid ehitanud. Nõukogude ajal lihtsalt ei toodud seda esile, sest see ei vastanud nõukogulikule moraalile. Tahan ühtlasi näidata, miks on ühiskonnale kasulik eramutes elamise viis.
    On ju vana tõde, et korterielaniku kodutoimingute osa piirdub prügikasti väljaviimise ja raudukse valimisega. See vähene viib selleni, et inimene mandub. Puudub tal ju elumaja juurde käiv töökojas töötamise kogemus, oskus oma kätega midagi teha. Siit edasi tuleb aga ka mõtete piiratus. Töökohaski ei oska ta oma ülesandeid laiemalt näha.
    Eramus elades tekib inimesel talupoeglik elulaad, ta peab ja ka suudab kõik oma olmeprobleemid ise ära lahendada. See on tema jaoks ka enesestmõistetav. Sellisest elulaadist kasvab ka välja rohkem ettevõtlikke inimesi, kes suudavad ettevõtlust, teadust või mida iganes paremini edasi viia ? neis on ühiskonnale enam kasu. Samuti suudavad nad muutuva ühiskonnaga kergemini kaasa minna ja ise muutuda.
    Seega arvan, et riik peaks kindlasti eramajades elamise au sisse tõstma. Samal ajal saan aru, et avalikult ta seda ei tee, ta korjaks sellega endale vaenlasi. Hakkavad inimesed ju mõtlema nii, et eramajas elamine on rikaste privileeg, kust mina selle raha võtan jne.
    Tegelikkuses on aga asi tunduvalt lihtsam: riik on ju sotsiaalse kodurahu nimel igale korterelanikule tema kasutada olnud korteri kinkinud. See korter maksab nüüd juba sadu tuhandeid kroone. Seda müües, pangalaenu võttes ja ka ise ehitustööd tehes on võimalik endale kodu rajada. Arvan, et takistus on kõige enam inimeses endas, kuna ta on juba ühiskonnas kasvanud selliseks, nagu ta on...
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Tartu Mill sai suurtehingu Eestis ja Lätis tehtud, Leedus läheb asi kohtusse
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.

Olulisemad lood

Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.