Pürgime Lõuna Ameerika turule (intervjuu Jaan Õmblusega)

Millega Drexel tegeleb?

Tegeleme investeerimisalase info jagamisega peamiselt välisinvestoritele, kust saada investeerimiseks ressurss ja kuhu seda paigutada. Protsessis on hetkel 50 miljonit krooni, millest õnnestumise korral võib investeering saada. 10 miljonit krooni on juba paigas. Viimased on peamiselt investeeringud kinnisvarasse, näiteks Riias.

Samuti investeeringud väikestesse, hästi toimivatesse firmadesse.

Kuhu on siis välisinvestoril kõige mõttekam investeerida?

Välisinvestorile mõistlik osta ära väikseid hästi toimivaid ettevõtteid, struktuure, ka kinnisvara. Uuritakse ka seda milline on nende ettevõtete võime Euroopa Liidus läbi löömiseks.

Kui kaua teie ettevõte on tegutsenud?

Tegutseme alates 1997. aastast.

Mis sa arvad, mis inimesed ei investeeri börsile?

Paljudel on hing kinni. Paljude jaoks on börs viis, kuidas raha kiirelt kaotada. Teenimisele eriti ei mõelda.

Millal ja kas üldse tekib Tallinna börsile analoogiliselt Euroopa riikidele tugev tagapõhi sinna pikemaajalisemalt investeerivate inimeste näol, kas siis pensioni kogumise või lihtsalt kapitali kasvatamise eesmärgil?

Tugev tagapõhi tekib, kui inimestel tekivad reaalsed raha paigutamise vajadused ja arusaam, et tarbimine pole parim viis oma säästude realiseerimiseks.

Kuhu soovitate inimesel, kellel on juba säästusid tekkinud, panna oma vaba raha ning millised oleks erinevate investeerimisvõimaluste mõistlikumad osakaalud?

Võrdselt kolmandik kinnisvarasse, kolmandik börsile, väärtpaberitesse ja kolmandik juba toimivasse struktuuri. Viimane oleneb loomulikult kas inimesel on partnereid, kellega koostööd teha ning kas on võimalust mingisugusesse firmasse selle arendamiseks investeerida.

Kui sellist võimalust ei ole, siis soovitaksin jagada investeeringud pool ja pool kinnisvarasse ja väärtpaberitesse.

Aga kuhu soovitate ettevõtte finantsjuhil ettevõtte vabu vahendeid investeerida?

Ikka likviidsetesse fondidesse, võlakirjadesse ja loomulikult oma tegevusse. Ega tegelikult eriti palju neid ettevõtteid siin Eestis ei ole, kellel lausa vaba raha tekib. 80 protsendil ettevõtetel on ikka pidevalt raha puudu.

Mis on teie eesmärgid?

Tahan Drexeliga avastada Lõuna Ameerikat, nt Argentiina, Brasiilia. Seda ikka finantsinvesteeringutega, mitte kaubandusega.

Kuidas reageeritakse, kui seal nimetad, et oled Eestist?

Esimene küsimus on loomulikult, et kas see on USAs. Siis aga teevad viisaka, oma arust teadja näo ja jäävad kuulama.

Kuigi tegelikult on neil seal üldine tõekspidamine ja arusaam, et dollar on see, mis müüb, ostab ja käsutab, tuntakse ka muu vastu hui. Ka Eesti vastu tuntakse huvi, kuulatakse ja lõpuks kaalutakse isegi, et kas mitte kaupa teha. Neil on ressurssi kõvasti üle.

Intervjuu lõpp.