Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üüri piirmäära kadumine vallandas põgenikelaine
Tartus, kus kadus esimesena Eesti suurematest linnadest üüri piirmäär 1. juulil, näeb osa majaomanikest näeb nüüd vaeva, et parandada üürnikega sassiläinud suhteid. Teised aga maksavad kätte ning ootavad huviga, kui kaua talub sundüürnik mitmekümnekroonist ruutmeetriüüri, kirjutab Postimees.
Ehkki suur osa omanikest on Tartu Üürnike ja Korteriühistute Ühingu esimehe Tõnu Kauba kinnitusel mõistlikud inimesed, kasutab teine osa piirmäära kadumist omalaadse vendetta läbiviimiseks. 'Inimesed tulevad nuttes meie juurde ja räägivad omanikest, kes tulevad ukse taha ja karjuvad, et nüüd ma saan sust lahti,' rääkis Kauba.
Tartu Majaomanike Ühingu juhatuse esimehe Eduard Vigeli sõnul hakkas väljakolivate sundüürnike hulk kiiresti kasvama paari nädala eest. 'Algul oli vähe neid, kes tahtsid majast välja kolida. Nüüd aga antakse korterid siiski sageli lihtsalt ära.'
Sügisel on sundüürnikud lahkunud eeskätt suurtest, sajaruutmeetrise ja suurema elamispinnaga korteritest. 'Meil puuduvad andmed selle kohta, kuhu nad lähevad. Niipalju on kuulda, et osa kolib sugulaste juurde ja mõni läheb elama linnalähedasse suvilasse.' Ligi pool väljakolijatest on ostnud endale väiksema korteri.
Lahkujatest viiendik on Vigeli hinnangul pensionärid. 'Aga ma ei ütleks, et pensionärid oleks eriti halvas olukorras - hoopis kurb on vaadata, kui 40-50-aastane mitme lapsega üksikema satub sellisesse ränka olukorda. Selliseid ongi palju läinud,' nentis Vigel.