Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeerimise kõrval tuleb muretseda lapsi! (intervjuu Siim Kallasega)

    Küsimustele vastab rahandusminister Siim Kallas:

    Kas Teil endal on aktsiaid, millesse investeerinud olete?
    Ei. Arvan, et minu amet ei sobi sellega eriti kokku. Tean, et paljudel poliitikutel on oma investeerimisportfell, aga ise olen otsustanud, et ma ei tegele sellega. Esiteks ei jõua, aga teiseks on siiski poliitika ja investeerimistegevus kaks eri asja, mis ei tohiks segi minna. Ikkagi võivad tekkida mõningad huvide konfliktid.
    Kuidas olete suutnud maha suruda soovi siiki teatud rahapaigutustega lisa teenida?
    Ah, olen üldiselt arusaamisele jõudnud, et olen kehv ärimees ja üldse pole endale sellist prioriteeti seadnud.
    Kas Teid mõnda ettevõtet juhtima on kutsutud?
    Jah, palju on kutsutud. Aga ma ei tea millal ma poliitikast ära võiks minna. Kui aeg täis saab. See võib äkki täis saada, võib ka mitte. Üldiselt kui inimene on oma tee valinud, siis on ta oma elu määratlusega ka mingil määral seotud. Näiteks poliitiku otsused mõjutavad väga paljusid inimesi ja seetõttu ei saa väga äkki öelda, et mulle enam ei meeldi ja lähen ära.
    Te saate praegu palka umbes 20 000 krooni, kas sellest üldse on võimalik midagi säästa?
    Jah, 20 000 on praegu minu palk ja sellele lisanduvad nõukogude liikmetasud. Säästa tõepoolest pole võimalik, kuid ega mul tegelikult millestki puudu ka ei ole.
    Kas te siis pensionipõlvele ei mõtlegi, kuidas Te selleks ajaks ennast ette valmistate?
    Pensionini on ju veel aega!
    Saan aru, et mina võin nii öelda, olles teist paarkümmend aastat noorem. Kas pensionifondid, -kindlustus pole Teis huvi äratanud?
    No jah, tegelikult need võivad kõne alla tulla küll, aga eks siis mõne aja pärast tuleb otsustada. Usun, et teeme naisega lepingu mõne aja pärast küll.
    Kuigi ma otsese finantsinvesteeringuga tegelenud ei ole, olen investeerinud perekonda, haridusse.
    Kas ma saan siis Teist õigesti aru, et enne kui Eesti riiklik pensionisüsteem pole paika pandud, soovitate ka teistel veel oma pensioniinvesteeringutega oodata?
    Üks võimalus on muidugi, et riik maksab teie pensioni. Sams kindlasti ei tee paha, kui lisaks riiklikule kindlustusele on veel midagi lisaks, seetõttu erafonde ja pensionikindlustuse kaudu lisaks investeerida ei tee paha. See oleks mõistlik.
    Samas tähtsaim investeering on ikkagi muretseda lapsed ja hoolitseda selle eest, et nendel hästi läheks.
    Näiteks minu äi on elukohast lahkumata elanud kokku 8 riigis alates Tsaari Venemaast, kuni praeguse Eesti Vabariigini. Me ei suuda mingil juhul ennustada, mis saab 85 aasta pärast. Minu pensioniiga 25 aasta pärast on ehk veel kuidagi hoomatav, kuid praegu sündivate laste puhul on see pea võimatu.
    Võib ju arvata, et ehk on tänapäeva maailm stabiilsem. Kuid samas 1920. aastatel oli ka kogu maailm oluliselt avatum ja siis just hakkasid riigid ennast väliskeskkonna eest sulgema. Näiteks nagu Venemaa praegu. Näen seda, et ka praegu võivad riigid sulgumise teed minna ning inimesele võivad need muutused halvasti mõjuda. Kõik võib kaduda.
    Nii, et mõistlik kõigega arvestada ning investeerida pisut igale poole: kinnisvara, lapsed, paha pole ka pensionikogumise leping.
    Rahvastikuteadalased on soovitanud pensionisüsteemi üldse majanduslikelt alustelt üle viia ning hakata pensioni maksma vastavalt sellele, kui palju on inimesel lapsi ning mis nendest saanud on, millised on nende sissetulekud. Kas Teie pooldate seda ideed?
    Seda teemat on palju diskuteeritud ja esitatud, aga kardan, et ühiskond ei võta seda vastu.
    Kui hakata seda reaalset kokku panema, siis kuidas arvestada kõiki lahutusi, uusi perekondi jne. Väga keeruliseks läheb. Idee põrkab ka nende vastu kellel vähem lapsi.
    Kardan, et see süsteem ei saaks lihtsalt hääli.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Tugev dollar paneb Eesti firmadele põntsu, mõne taskud täidab aga miljonitega
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.