Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investeerimise kõrval tuleb muretseda lapsi! (intervjuu Siim Kallasega)

Küsimustele vastab rahandusminister Siim Kallas:

Kas Teil endal on aktsiaid, millesse investeerinud olete?

Ei. Arvan, et minu amet ei sobi sellega eriti kokku. Tean, et paljudel poliitikutel on oma investeerimisportfell, aga ise olen otsustanud, et ma ei tegele sellega. Esiteks ei jõua, aga teiseks on siiski poliitika ja investeerimistegevus kaks eri asja, mis ei tohiks segi minna. Ikkagi võivad tekkida mõningad huvide konfliktid.

Kuidas olete suutnud maha suruda soovi siiki teatud rahapaigutustega lisa teenida?

Ah, olen üldiselt arusaamisele jõudnud, et olen kehv ärimees ja üldse pole endale sellist prioriteeti seadnud.

Kas Teid mõnda ettevõtet juhtima on kutsutud?

Jah, palju on kutsutud. Aga ma ei tea millal ma poliitikast ära võiks minna. Kui aeg täis saab. See võib äkki täis saada, võib ka mitte. Üldiselt kui inimene on oma tee valinud, siis on ta oma elu määratlusega ka mingil määral seotud. Näiteks poliitiku otsused mõjutavad väga paljusid inimesi ja seetõttu ei saa väga äkki öelda, et mulle enam ei meeldi ja lähen ära.

Te saate praegu palka umbes 20 000 krooni, kas sellest üldse on võimalik midagi säästa?

Jah, 20 000 on praegu minu palk ja sellele lisanduvad nõukogude liikmetasud. Säästa tõepoolest pole võimalik, kuid ega mul tegelikult millestki puudu ka ei ole.

Kas te siis pensionipõlvele ei mõtlegi, kuidas Te selleks ajaks ennast ette valmistate?

Pensionini on ju veel aega!

Saan aru, et mina võin nii öelda, olles teist paarkümmend aastat noorem. Kas pensionifondid, -kindlustus pole Teis huvi äratanud?

No jah, tegelikult need võivad kõne alla tulla küll, aga eks siis mõne aja pärast tuleb otsustada. Usun, et teeme naisega lepingu mõne aja pärast küll.

Kuigi ma otsese finantsinvesteeringuga tegelenud ei ole, olen investeerinud perekonda, haridusse.

Kas ma saan siis Teist õigesti aru, et enne kui Eesti riiklik pensionisüsteem pole paika pandud, soovitate ka teistel veel oma pensioniinvesteeringutega oodata?

Üks võimalus on muidugi, et riik maksab teie pensioni. Sams kindlasti ei tee paha, kui lisaks riiklikule kindlustusele on veel midagi lisaks, seetõttu erafonde ja pensionikindlustuse kaudu lisaks investeerida ei tee paha. See oleks mõistlik.

Samas tähtsaim investeering on ikkagi muretseda lapsed ja hoolitseda selle eest, et nendel hästi läheks.

Näiteks minu äi on elukohast lahkumata elanud kokku 8 riigis alates Tsaari Venemaast, kuni praeguse Eesti Vabariigini. Me ei suuda mingil juhul ennustada, mis saab 85 aasta pärast. Minu pensioniiga 25 aasta pärast on ehk veel kuidagi hoomatav, kuid praegu sündivate laste puhul on see pea võimatu.

Võib ju arvata, et ehk on tänapäeva maailm stabiilsem. Kuid samas 1920. aastatel oli ka kogu maailm oluliselt avatum ja siis just hakkasid riigid ennast väliskeskkonna eest sulgema. Näiteks nagu Venemaa praegu. Näen seda, et ka praegu võivad riigid sulgumise teed minna ning inimesele võivad need muutused halvasti mõjuda. Kõik võib kaduda.

Nii, et mõistlik kõigega arvestada ning investeerida pisut igale poole: kinnisvara, lapsed, paha pole ka pensionikogumise leping.

Rahvastikuteadalased on soovitanud pensionisüsteemi üldse majanduslikelt alustelt üle viia ning hakata pensioni maksma vastavalt sellele, kui palju on inimesel lapsi ning mis nendest saanud on, millised on nende sissetulekud. Kas Teie pooldate seda ideed?

Seda teemat on palju diskuteeritud ja esitatud, aga kardan, et ühiskond ei võta seda vastu.

Kui hakata seda reaalset kokku panema, siis kuidas arvestada kõiki lahutusi, uusi perekondi jne. Väga keeruliseks läheb. Idee põrkab ka nende vastu kellel vähem lapsi.

Kardan, et see süsteem ei saaks lihtsalt hääli.