• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsimängude asemel eelistatakse lapsi

    Reedel ja laupäeval toimunud investeerimismessi Rahakompass 2000 ajal intervjueeris kohal viibinud Äripäev Online kümneid ettevõtete ja investeerimisfirmade juhte ning poliitikuid. Suur osa neist tunnistas, et isiklikult nad üldse finantsinvesteeringutega ei tegele või kui, siis ainult väga konservatiivsete instrumentidega, vältides otseseid aktsiainvesteeringuid ja -fonde.
    Enamik vastanutest polnud veel mõelnud ka pensioni kogumise peale, märkides samas, et tegelikult oleks see äärmiselt vajalik.
    Säästuraha on aga Eesti inimestel viimaste aastate jooksul tekkinud, millest annavad tunnistust üha kasvavad pangadeposiitide mahud. Ka Äripäev Online?i intervjueeritavad tunnistasid, et kuigi üldiselt peavad nad rahapaigutust pangadeposiiti äärmiselt rumalaks ja ebatulusaks, on suur osa nende isiklikust varast just seal.
    Samas pidasid messikülalised finantsinvesteeringute kõrval kohati olulisemakski laste muretsemist ja investeeringuid nende ja enda haridusse. Tähtsustati rahapaigutusi ka oma ettevõtte arengu eesmärgil.
    N-Terminali nõukogu esimees Aadu Luukas ütles, et temal börsile investeerimise kogemused sootuks puuduvad. ?Inimene võib investeerida aktiivselt ja passiivselt: aktiivne on see, kui paigutad raha ettevõtte arendamisse, näiteks mõnda tootmisüksusse. Mina investeerin transiidiettevõtetesse,? selgitas ta. ?Teine võimalus on passiivsem ? koostada erinevatest väärtpaberitest investeerimisportfell. Aga ka see nõuab aega ja sisseelamist, mul lihtsalt pole seda.?
    Hüvitusfondi finantsjuht Margus Uudam ütles, et tema pole oma mitmeaastase investeerimisalase ameti kõrval veel isiklikku väärtpaberiarvet avanudki. ?Mul oleks oma ametiga seoses huvide konflikt liialt suur,? märkis ta. ?Olen konservatiivne ja hoian oma raha nõudmiseni hoiusel.?
    Rahandusminister Siim Kallas rääkis, et riigiametniku palga kõrvalt säästmiseks tal praegu raha eriti ei jätkugi. Kallas ei ole enda sõnul tõsiselt mõelnud veel ka vabatahtliku pensioni kogumise peale. ?Tähtsaim investeering on ikkagi muretseda lapsed ja hoolitseda selle eest, et nendel hästi läheks,? lausus ta. ?Näiteks minu äi on elukohast lahkumata elanud kokku kaheksas riigis Tsaari-Venemaast praeguse Eesti Vabariigini. Me ei suuda mingil juhul ennustada, mis saab 85 aasta pärast.?
    Võib ju arvata, et ehk on tänapäeva maailm stabiilsem, kuid samas 1920ndatel oli ka kogu maailm oluliselt avatum ja siis just hakkasid riigid ennast väliskeskkonna eest sulgema, jätkas Kallas. Ka praegu võivad riigid Kallase sõnul sulgumise teed minna ning inimesele võivad need muutused halvasti mõjuda. ?Kõik võib kaduda,? lausus ta. ?Nii et mõistlik on kõigega arvestada ning investeerida pisut igale poole: kinnisvara, lapsed, paha pole ka pensionikogumise leping.?
    Küsimusele, miks investeerimistegevus ja eriti aktsiatesse investeerimine Eestis eriti populaarne pole, tõid intervjueeritavad valdavalt vastuseks veel ununemata kogemused 1997. aasta börsikrahhist.
    Ühispanga Varahalduse juht Loit Linnupõld ütles, et oma osa selles on ka riigil. ?Asi algab seadusest. Riik ütleb tulumaksuseadusega, et sina, loll, pead panema raha hoiustesse, et mitte tulumaksu maksta,? selgitas ta. Deposiidi intress on Eestis tulumaksuvaba.
    Margus Uudami sõnul hakkavad inimesed aga juba aktiivsemaks muutuma ning otsitakse võimalusi ja rohkem riske. ?Uurisin pärast börsikrahhi veidi investori psühholoogiat. Pessimism ei kesta üle 1,5?2 aasta,? rääkis ta. ?Praegu on majandus sisenemas kasvufaasi. Hinnad tõusevad. Samas on nüüd huvitavam: nüüd teab igaüks, millal lõpetada investeerimine. Kõik kordub, ka börsikrahh.? Ajalugu on näidanud, et algul käitutakse ratsionaalselt, mingil hetkel algab buum ja raha hakkab spekuleerima inimestega, lisas Uudam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.