Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsimängude asemel eelistatakse lapsi

    Reedel ja laupäeval toimunud investeerimismessi Rahakompass 2000 ajal intervjueeris kohal viibinud Äripäev Online kümneid ettevõtete ja investeerimisfirmade juhte ning poliitikuid. Suur osa neist tunnistas, et isiklikult nad üldse finantsinvesteeringutega ei tegele või kui, siis ainult väga konservatiivsete instrumentidega, vältides otseseid aktsiainvesteeringuid ja -fonde.
    Enamik vastanutest polnud veel mõelnud ka pensioni kogumise peale, märkides samas, et tegelikult oleks see äärmiselt vajalik.
    Säästuraha on aga Eesti inimestel viimaste aastate jooksul tekkinud, millest annavad tunnistust üha kasvavad pangadeposiitide mahud. Ka Äripäev Online?i intervjueeritavad tunnistasid, et kuigi üldiselt peavad nad rahapaigutust pangadeposiiti äärmiselt rumalaks ja ebatulusaks, on suur osa nende isiklikust varast just seal.
    Samas pidasid messikülalised finantsinvesteeringute kõrval kohati olulisemakski laste muretsemist ja investeeringuid nende ja enda haridusse. Tähtsustati rahapaigutusi ka oma ettevõtte arengu eesmärgil.
    N-Terminali nõukogu esimees Aadu Luukas ütles, et temal börsile investeerimise kogemused sootuks puuduvad. ?Inimene võib investeerida aktiivselt ja passiivselt: aktiivne on see, kui paigutad raha ettevõtte arendamisse, näiteks mõnda tootmisüksusse. Mina investeerin transiidiettevõtetesse,? selgitas ta. ?Teine võimalus on passiivsem ? koostada erinevatest väärtpaberitest investeerimisportfell. Aga ka see nõuab aega ja sisseelamist, mul lihtsalt pole seda.?
    Hüvitusfondi finantsjuht Margus Uudam ütles, et tema pole oma mitmeaastase investeerimisalase ameti kõrval veel isiklikku väärtpaberiarvet avanudki. ?Mul oleks oma ametiga seoses huvide konflikt liialt suur,? märkis ta. ?Olen konservatiivne ja hoian oma raha nõudmiseni hoiusel.?
    Rahandusminister Siim Kallas rääkis, et riigiametniku palga kõrvalt säästmiseks tal praegu raha eriti ei jätkugi. Kallas ei ole enda sõnul tõsiselt mõelnud veel ka vabatahtliku pensioni kogumise peale. ?Tähtsaim investeering on ikkagi muretseda lapsed ja hoolitseda selle eest, et nendel hästi läheks,? lausus ta. ?Näiteks minu äi on elukohast lahkumata elanud kokku kaheksas riigis Tsaari-Venemaast praeguse Eesti Vabariigini. Me ei suuda mingil juhul ennustada, mis saab 85 aasta pärast.?
    Võib ju arvata, et ehk on tänapäeva maailm stabiilsem, kuid samas 1920ndatel oli ka kogu maailm oluliselt avatum ja siis just hakkasid riigid ennast väliskeskkonna eest sulgema, jätkas Kallas. Ka praegu võivad riigid Kallase sõnul sulgumise teed minna ning inimesele võivad need muutused halvasti mõjuda. ?Kõik võib kaduda,? lausus ta. ?Nii et mõistlik on kõigega arvestada ning investeerida pisut igale poole: kinnisvara, lapsed, paha pole ka pensionikogumise leping.?
    Küsimusele, miks investeerimistegevus ja eriti aktsiatesse investeerimine Eestis eriti populaarne pole, tõid intervjueeritavad valdavalt vastuseks veel ununemata kogemused 1997. aasta börsikrahhist.
    Ühispanga Varahalduse juht Loit Linnupõld ütles, et oma osa selles on ka riigil. ?Asi algab seadusest. Riik ütleb tulumaksuseadusega, et sina, loll, pead panema raha hoiustesse, et mitte tulumaksu maksta,? selgitas ta. Deposiidi intress on Eestis tulumaksuvaba.
    Margus Uudami sõnul hakkavad inimesed aga juba aktiivsemaks muutuma ning otsitakse võimalusi ja rohkem riske. ?Uurisin pärast börsikrahhi veidi investori psühholoogiat. Pessimism ei kesta üle 1,5?2 aasta,? rääkis ta. ?Praegu on majandus sisenemas kasvufaasi. Hinnad tõusevad. Samas on nüüd huvitavam: nüüd teab igaüks, millal lõpetada investeerimine. Kõik kordub, ka börsikrahh.? Ajalugu on näidanud, et algul käitutakse ratsionaalselt, mingil hetkel algab buum ja raha hakkab spekuleerima inimestega, lisas Uudam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Valitsus võtab eelarve miinuse katmiseks pikka laenu
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.