Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõte keskendugu oma põhitegevusele
?Enda antud soovitustes lähtun seisukohast, et ettevõtte strateegias peaks esikohal olema tegelemine oma põhitegevusega ja aktsiaturul osalemine ei tohiks selles strateegias olla esimesel, teisel ega ka kuuendal kohal,? lausus Meerits. ?Võib-olla võiks aktsiaturul osalemine olla tähtsuselt teises kümnes.?
Heldur Meerits esines reedel Äripäeva seminaril ettekandega omapoolsest nägemusest, kuhu ettevõte võiks kuueks kuuks investeerida vaba 5 miljonit krooni.
Enne ettevõtte lühiajalise vaba raha investeerima hakkamist soovitas Meerits ettevõtte juhil endale aru anda, milline on tema tugev pool ja kus ta pole väga pädev. ?Vabade vahendite paigutamine on kindlasti ettevõttel vaid toetav funktsioon ning peamine tulu peaks tulema ikkagi vaid ettevõte põhitegevusest,? ütles Meerits.
Seega ei tasu Meeritsa sõnul usaldada oma firma finantsjuhi või nõustaja välja pakutud liiga keerulisi finantskombinatsioone, sest tavaliselt ei tule need hästi välja, võimalike kaotuste korral peab raha välja käima ettevõtte omanik. Meeritsa sõnul peaks ettevõte lähtuma eesmärkidest säilitada raha ja saada investeeringult võimalikult madala riski juures maksimaalset tulu.
Kui tahate olla kindlad, et ettevõte vajalikul hetkel investeeritud raha kätte saab, ärge investeerige kinnisvarasse ja vähekaubeldavatesse väärtpaberitesse, sealhulgas ka suurde osasse Eesti väärtpaberitest, soovitas Meerits. Ebasobiv on lühiajalise rahapaigutuse puhul ka tähtajaline hoius, kuna ennetähtaegne raha väljavõtmine toob kaasa trahvid.
Meeritsa sümpaatia kuulub võlakirjadesse investeerimisele, kuid ettevaatlik soovitas ta olla väiksemate omavalitsuste võlakirjade suhtes. ?Omavalitsustega on meil selline huvitav lugu, et pankrotti nad minna ei saa, aga juhul kui raha ei ole, nad ka ei maksa,? põhjendas Meerits.
Võlakirjade osas eelistab Meerits meie turul kättesaadavaid Soome ja Rootsi ettevõtete võlakirju. Samuti ka Eesti enda suuremate ettevõtete, näiteks Eesti Energia ja kvaliteetsemate omavalitsuste, nagu Tartu linna ja Pärnu linna võlakirju. Kõige kvaliteetsem oleks Tallinna võlakiri, aga neid ei ole Eesti turul kahjuks saada.
Ideaalne võlakirjainvesteering oleks kvaliteetvõlakiri, mille lunastamistähtaeg ühtiks investeerimisperioodiga ehk siis kuueks kuuks paigutatava raha korral peaks ostetava võlakirja tähtaeg lõppema samuti 6 kuu pärast.
Meeritsa sõnul teenib ettevõte poole aastaga 5 miljoni krooni investeerimisel oletatavasti sellelt viis portsenti ehk 125 000 krooni. Arvestades ettevõtte sellise vaba raha hulka ja eeldatavat 20protsendilist omakapitali tootlust peaks selle ettevõtte igapäevategevusest saadav eeldatav kasum olema 6 miljonit krooni.
?125 000 krooni on selle kõrval väike tootlus, nii et ettevõtte juht peaks kaaluma, kas võetavad riskid on üldse seda väärt,? ütles Meerits.