• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turismimaa Eesti ELis

    Hoolimata oma staatusest Euroopa Liidu (EL) suhtes peab Eesti turismiturul konkurentsis püsimiseks pidevalt pingutama ja arenema. Samas on Eesti ka täna ELiga väga tihedalt seotud. Seda unustamata, et EL on eeskätt 15 Euroopa riigist koosnev turg, kust juba praegu saabub Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia näol veidi üle 70 Eestit külastavatest välismaalastest.
    Eesti omandab ELi riigina kahtlemata väärtusi, mis räägib turismi kui majandusharu arengu kasuks (vt tabel).
    Turismi kui majandusharu tähtsustamine ? ELi tähelepanu turismi arendamisele ? on põhjendatud eeskätt töökohtade ja lisasissetulekute loomisena ja regionaalarengu tiivustamisena. Samuti on turism ELile oluline Euroopa rahvaste lähendajana ehk ?Euroopa kodanikeks? kasvatamisel. Eesti elanike seisukohast toob liitumine kaasa samuti senisest olulisemalt lihtsama reisimise ELi sees, aga ka ELi kodanikuna kolmandatesse riikidesse.
    Tavapäraselt seostatakse ELi tohutu bürokraatia ja detailideni standardiseeritud nn euronormidega.
    Kaudselt puudutab turismi ca 60 Euroopa Liidu Komisjoni otsust, soovitust ja programmi. Otseselt turismi puudutavaid olulisi direktiive on tegelikult vaid kaks:
    - direktiiv, mis kehtestab reisipakettide korraldaja ja edasimüüja vastutuse tarbija ees pakutava paketi kohta käiva informatsiooni, hinna ja müügilepingutingimuste suhtes ning sätestab ka tagatise olemasolu nõude, mis tagab kliendi naasmise kodumaale ja saamata teenuse eest makstud raha tagastamise reisifirma maksejõetuse korral;
    - direktiiv turismistatistika kogumise kohta, mis sätestab põhimõtted, kuidas koguda riiklikku statistikat majutusettevõtetelt ja läbi viia turismiuuringuid elanike ja väliskülastajate seas.
    Esimese harmoniseerib tagatise osas hetkel riigikogus menetluses olev turismiseadus, teisega arvestatakse statistika kogumisel praegugi.
    Majutusettevõtete atesteerimisel ja klassifitseerimisel on EL jätnud kõigile liikmesriikidele vabad käed. Mis puudutab tervisekaitset ja tuleohutust, siis on Eestis kehtivad normid olnud kõrgel tasemel juba mõnda aega ja nende rangemaks muutumist pole liitumisega seoses oodata.
    Eestis praegu kehtivad majutusettevõtete nõuded on kooskõlas pigem kliendi nõuetega ja nende eesmärk on tagada teenuste kaasaegsus, turvalisus ja ühtlane kvaliteet ning seeläbi turismi konkurentsivõimelisus. Kui eripäraks just ei peeta pesemisvõimaluse puudumist, ummistunud käimlat või lagunenud mööblit, siis on põhjendamatu ka hirm selle kadumise osas.
    ELi turismistrateegia pigem soosib riikide eripalgelisust, sest mitmekesisus ja võimaluste rohkus on turismi tugev külg. Puutumata ja liigirikkal loodusel, huvitaval ajalool ja kultuuripärandil põhinev Eesti turismitoode rikastab ja mitmekesistab Euroopa turismivõimalusi.
    Tihti oletatakse, et ELiga liitumine toob kaasa hindade ühtlustumise, mistõttu hinnaeelised siia reisimise motivatsioonina kaovad. Siiski võib väita, et üldise majanduse konvergentsi tulemusena ei pruugi hindade tõus olla väga drastiline.
    Eksisteerivad ju praegugi hinnaerinevused ELi sees ? üldtuntud on teadmised elukallidusest Skandinaavia riikides, soodsamatest võimalustest Lõuna-Euroopas, samas aga ka, et Milaano, Pariisi või Londoni butiikidest ostetud kehakattega on raske moetrendidest mööda panna ja et ehtsa jääkarunaha saab hankida vaid Norrast.
    Hinnataseme, sealhulgas turismiteenuste hindade konkurentsivõimelisuse kujundamisel on siiski ainult Eestil endal võimalus sõna sekka öelda. Nt rakendab enamik ELi riike turismiteenuste, eeskätt majutusteenuste suhtes normaalmäärast madalamat käibemaksumäära, varieerudes keskmiselt 5?12 vahel.
    Samuti on Eesti riigi investeeringud turismi arendamisse võrreldes ELi riikidega olnud suhteliselt tagasihoidlik: kui keskmine riiklik investeering turismi Euroopa riikides on 320 miljonit krooni aastas, siis Eesti panus turismiameti eelarve kaudu on olnud ca 10 miljonit krooni aastas. Samas on Eesti praegu turismist sõltuvam kui ükski teine Euroopa riik. Loodetavasti ühtlustuvad ühisturu tingimustes ka need näitajad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Raadiohommikus: kui palju kallinevad kinnisvara, kütus ja autod?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.