USA lipp laeval vähendab käibemaksulaekumist

?Eesti riik tõukab paadiomanikke endast eemale,? lausus mittetulundusühingu Eesti Paat juhatuse esimees Sulev Paakspuu. ?Väga palju peab merel igasuguseid tõendeid kaasas olema, kusjuures need kõik on suurtel A4-formaadis lehtedel ja kardavad vett.?

Kontrollijaile peab iga hetk olema ette näidata paadijuhi tunnistus, paadi sõidukõlbulikkuse tunnistus, ülevaatuse raamat ja paadi pass. Paljudes maades, sealhulgas USAs, on paadiomanikul taskus vaid veekindlalt kiletatud pangakaardi suurune paadipass kõigi vajalike andmetega.

Paadijuhi tunnistust nõuavad Eesti Paadi juhatuse liikme Jaak Unnuki andmetel Euroopas ainult kolm riiki: Kreeka, Saksamaa ja Eesti. Samas on paadijuhtide koolitus meil algelisel tasemel. ?Põhiliselt loetakse kambas eeskirju ette ja paate õppesõidu tegemiseks pole olemaski,? kirjeldas ta olukorda.

?Milleks neid lube üldse vaja on, sest ega paber ei sõida ja vaevalt et mõni paadijuht näiteks Meloodiat rammima kipub. Lubade nõue on viinud selleni, et paadis sõidab kaasa üks lubadega kutt, aga tegelikult juhivad teised,? leidis Unnuk.

Eestis kehtib mitu paadiregistrit ja ühest teise üle minna ei saa. Väikelaevade registris on kuni 12 meetrit pikad veesõidukid, suuremad kuuluvad registreerimisele kohtumajas. Praegu kehtib veel ka vana register. Ehkki kõik paadid pidid selle aasta juuniks olema ümber registreeritud, pole paadiliidu juhtide väitel seda keegi kontrollinud, karistamisest rääkimata. Veeteede amet sai seks otstarbeks arvuti alles nüüd. Asjaosaliste arvamus on, et paadiregister peaks analoogiliselt autoregistriga olema üks ja ühine. See aitaks vältida ka paatide ja nende mootorite vargusi. Registrisse kandmisel tuleb praegu tasuda 300 krooni riigilõivu, paadijuhi eksam maksab 600 krooni.

Paakspuu väitel on paljudel Pirital kai ääres seisvatel kaatritel USA lipp ja need on registreeritud mõne sealse firma arvele, ehkki omanikud on eestlased. Enamik neist kannab registreerimisnumbri eest tähist DL, mis tähendab, et laev on arvel USAs Delaware? osariigis. Samas pole sadamas USA lippu heisatud, ehkki rahvusvahelised tavad seda välismaise laeva sissesõidul nõuavad.

Väikelaevnike liidu juhatuse esimees Viktor Siilats üritas poolteist aastat tagasi oma merekaatrit, nagu kord nõuab, Eesti väikelaevade registrisse kanda ja oli valmis selle kui imporditud kauba pealt ka Eesti riigile ligi miljon krooni käibemaksu tasuma. Paraku jäi ettevõtmine pooleli bürokraatlike takistuste tõttu. ?Kuna minu 13 meetri pikkune kaater tundus Eesti ametnikele ülivõimas, olin sunnitud selle kaugel Ameerikas registreerima,? märkis Siilats.

Tegu on eri seaduste omavahelise vastuoluga. Nimelt võib meresõiduohutuse seaduse järgi väikelaev olla kuni 24 meetrit pikk, laevalipuõiguse ja laevaregistrite seaduse kohaselt aga käivad väikelaevaregistri alla vaid kuni 12 meetrit pikad paadid, laevad ja jahid. Siilatsi sõnul on kavas teha seadustes parandused, nii et edaspidi saaks laeva omanik ise valida kahe Eestis kehtiva registri vahel.

Kohtu juures asuv laevaregister erineb väikelaevaregistrist selle poolest, et seal olev paat muutub kinnisasjaks ja seda saab näiteks pantida.