Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    USA lipp laeval vähendab käibemaksulaekumist

    ?Eesti riik tõukab paadiomanikke endast eemale,? lausus mittetulundusühingu Eesti Paat juhatuse esimees Sulev Paakspuu. ?Väga palju peab merel igasuguseid tõendeid kaasas olema, kusjuures need kõik on suurtel A4-formaadis lehtedel ja kardavad vett.?
    Kontrollijaile peab iga hetk olema ette näidata paadijuhi tunnistus, paadi sõidukõlbulikkuse tunnistus, ülevaatuse raamat ja paadi pass. Paljudes maades, sealhulgas USAs, on paadiomanikul taskus vaid veekindlalt kiletatud pangakaardi suurune paadipass kõigi vajalike andmetega.
    Paadijuhi tunnistust nõuavad Eesti Paadi juhatuse liikme Jaak Unnuki andmetel Euroopas ainult kolm riiki: Kreeka, Saksamaa ja Eesti. Samas on paadijuhtide koolitus meil algelisel tasemel. ?Põhiliselt loetakse kambas eeskirju ette ja paate õppesõidu tegemiseks pole olemaski,? kirjeldas ta olukorda.
    ?Milleks neid lube üldse vaja on, sest ega paber ei sõida ja vaevalt et mõni paadijuht näiteks Meloodiat rammima kipub. Lubade nõue on viinud selleni, et paadis sõidab kaasa üks lubadega kutt, aga tegelikult juhivad teised,? leidis Unnuk.
    Eestis kehtib mitu paadiregistrit ja ühest teise üle minna ei saa. Väikelaevade registris on kuni 12 meetrit pikad veesõidukid, suuremad kuuluvad registreerimisele kohtumajas. Praegu kehtib veel ka vana register. Ehkki kõik paadid pidid selle aasta juuniks olema ümber registreeritud, pole paadiliidu juhtide väitel seda keegi kontrollinud, karistamisest rääkimata. Veeteede amet sai seks otstarbeks arvuti alles nüüd. Asjaosaliste arvamus on, et paadiregister peaks analoogiliselt autoregistriga olema üks ja ühine. See aitaks vältida ka paatide ja nende mootorite vargusi. Registrisse kandmisel tuleb praegu tasuda 300 krooni riigilõivu, paadijuhi eksam maksab 600 krooni.
    Paakspuu väitel on paljudel Pirital kai ääres seisvatel kaatritel USA lipp ja need on registreeritud mõne sealse firma arvele, ehkki omanikud on eestlased. Enamik neist kannab registreerimisnumbri eest tähist DL, mis tähendab, et laev on arvel USAs Delaware? osariigis. Samas pole sadamas USA lippu heisatud, ehkki rahvusvahelised tavad seda välismaise laeva sissesõidul nõuavad.
    Väikelaevnike liidu juhatuse esimees Viktor Siilats üritas poolteist aastat tagasi oma merekaatrit, nagu kord nõuab, Eesti väikelaevade registrisse kanda ja oli valmis selle kui imporditud kauba pealt ka Eesti riigile ligi miljon krooni käibemaksu tasuma. Paraku jäi ettevõtmine pooleli bürokraatlike takistuste tõttu. ?Kuna minu 13 meetri pikkune kaater tundus Eesti ametnikele ülivõimas, olin sunnitud selle kaugel Ameerikas registreerima,? märkis Siilats.
    Tegu on eri seaduste omavahelise vastuoluga. Nimelt võib meresõiduohutuse seaduse järgi väikelaev olla kuni 24 meetrit pikk, laevalipuõiguse ja laevaregistrite seaduse kohaselt aga käivad väikelaevaregistri alla vaid kuni 12 meetrit pikad paadid, laevad ja jahid. Siilatsi sõnul on kavas teha seadustes parandused, nii et edaspidi saaks laeva omanik ise valida kahe Eestis kehtiva registri vahel.
    Kohtu juures asuv laevaregister erineb väikelaevaregistrist selle poolest, et seal olev paat muutub kinnisasjaks ja seda saab näiteks pantida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina otsus koroonapiiranguid leevendada pani Hongkongi börsi kihama
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Bank of America ootab 2023. aasta alguses majanduslangust
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Raadiohommikus: aktsiaturgude väljavaatest, riigi toetustest, kriisist kaubanduses ja kanepitööstusest
Äripäeva värske juhtkiri ei pea õigeks suurelt toetada raskustesse sattunud ettevõtteid. Eesti Päevalehe juhtkiri on mõnevõrra vastupidisel seisukohal. Räägime teema lahti ja küsime otse-eeteris kommentaari suurettevõtja Oleg Grossilt.
Äripäeva värske juhtkiri ei pea õigeks suurelt toetada raskustesse sattunud ettevõtteid. Eesti Päevalehe juhtkiri on mõnevõrra vastupidisel seisukohal. Räägime teema lahti ja küsime otse-eeteris kommentaari suurettevõtja Oleg Grossilt.

Olulisemad lood

Läti tõmbas majandusprognoosi allapoole
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.