Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas töökohata töötada on hea?
Seda lugu kirjutan kodus, õunakorv ja kohvitass käeulatuses, eemal kolleegide sagimisest ja päevasest kontorimelust. Väga mõnus! Tekib mõte, et miks enamik kontoritöötajaid üldse hommikuti närviliselt liiklusummikutes tunglevad, et enam-vähem üheks ajaks tööle jõuda, samas kui IT- ja kommunikatsioonivõimaluste juures piisaks ?tööle jõudmiseks? pelgalt arvuti sisselülitamisest. Ning samas väga suurel osal tööinimestest poleks füüsiline kontoris kohal olemine kellast-kellani töö resultaadi seisukohalt sugugi oluline.
Samadele küsimustele on mõelnud IT-firma Helmes ning juurutanud ka oma töökorralduses ja -kultuuris täiesti toimivad lahendused.
Vaimustus innovatiivsest tänapäeva kontorist toodi Helmesesse visiidilt ettevõtte Toshiba Nordic kontorisse Stocholmis. Töötajatele jagatud sülearvutite abil on loodud sajaprotsendiliselt mobiilsed töökohad. Kontoris on saja tegelase jaoks säilinud vaid 40 reaalset töökohta. Ükski neist pole aga personaalne. Igaüks, kel vaja peakontoris tööasju ajada, valib suures avatud tööruumis suvalise lauanurga, lööb sülearvuti lahti ning teeb vajalikud toimetused ära.
Helmese infrastruktuurilahenduste juht Lauri Haav tunnistab, et Helmeses on praeguseks mobiilsed töökohad 80 protsendil töötajatest ehk projektijuhtidel, firma juhtkonnal, klienditeenindajatel, kel palju majast väljas kohtumisi ning kel samas ülejäänud vaimse töö tegemiseks koht olulist rolli ei mängi. Raamatupidajad ning programmeerijad, kel võimsamat arvutit ja ekraani vaja, käivad vanaviisi kontoris tööl.
Haav ise ütleb end veel umbes poole oma tööajast peamiselt kontoris viibivat, sest äsja Tartust Tallinna elama kolinuna pole tal uues kodus kõik sidevahendid paika pandud. Kuid see on vaid mõne nädala küsimus. ?Siin ilma seinteta open-office?is tekib ikka lärmi: kolleegid vestlevad, lisaks oma telefonile heliseb kuskil veel kümme telefoni. Ja kui on siis vaja mingit lugu välja mõelda ning jubedalt keskenduda, on hea, kui võin minna lihtsalt koju seda tegema,? selgitab ta. Ka hommikul on hea, et saab liiklusummikuid vältida ning enne kliendiga kohtumisele minekut hoopis kodus ennast selleks ette valmistada ja päevaplaane paika panna, saabudes kontorisse näiteks alles pärastlõunal.
Selleks, et töötajate ja kolleegide käimistest ja tegemistest siiski mingi ülevaade oleks, pannakse oma toimingud kirja Outlook-kalendrisse. Viimase abil saab ka vaadata, millal inimestel vaba aega on, et koosolek kokku kutsuda.
Viimane on Helmeses samuti omaette vaatamisväärsus. Koosolekute ruumi Helmese kontoris, kus raadiolevi abil on arvutivõrk juhtmeteta kättesaadav igal pool, kogunevad töötajad koos sülearvutitega. Paberivaba kontori ideed toetav meeskond pole koosoleku ettekannete jaoks kõigile kuulajatele materjale välja printinud. Nagunii lendaks need ju pärast koosolekut enamasti prügikasti. Materjalid ja dokumentatsioon on kõigil arvutis. Täiendavatele küsimustele saab ettekandja sealt alati kohe ka vastuse leida.
Ülejäänud ajal suheldakse valdavalt e-posti teel. Lisaks on ideede genereerimiseks ja arutamiseks usenet-tüüpi uudisgrupid, kus kellegi välja käidud teemale saavad teised asjaosalised täiendusi teha, vältides vajadust otsuste väljatöötamiseks kümme korda tegelasi kokku kutsuda.
Kuigi kõik võimalused mitte füüsiliselt tööle ilmumiseks on loodud, ei ole karta, et inimesed enam üldse näole ei anna.
Haav tunnistab, et ainult kodus hakkaks igav. Samas on tarvis vahel kolleegidega vahetult suhelda, sest näiteks 30 sekundiga annad kõnes ikka oluliselt rohkem infot edasi kui meili teel. Nii on paljude Helmese töötajate tööaeg jagunenud kolmandike kaupa kodu, kontori ja kliendi juures olemise vahel.
Helmese üldsekretär Heidy Heinpalu sõnul on vaid üksikuid töötajaid, kes oma tegemisi kuidagi outlook?i ei suuda panna ning kelle kättesaamisega aeg-ajalt raskusi tekib.
Lisaks mobiilsetele töökohtadele on Helmes hetkel populaarse põllumeeste soodsate arvutite kampaania raames ühele klienditoega tegelevale noorele naisele loonud kodutöökoha. Kliendile, kes abipalvega helistab, pole ju tähtis, kust teenindaja abistav hääl tuleb. Ja Egle Sarapuu, kes selle ülesandega tegelema hakkab, saab kolmekuuse tütre kõrvalt juba täisajaga tööle naasta.
Haav tunnistab, et ta on peaaegu veendunud, et näiteks Rootsis, kus büroopinnad on äärmiselt kallid, on firmade teleoperaatorid inimestele vastamas hoopis kuskil oma maamajas. Selline pilt, kus mitukümmend näitsikut ühes ruumis istuvad ja telefonidele vastavad, hakkab tänapäeva arengu juures kindlasti järjest harvemaks jääma.
Kindlasti tekib küsimus, kui palju kõik need muudatuse maksma lähevad. Sülearvutid ja sinna-tänna veetavad ühendused pole kindlasti odav lõbu.
Haav selgitab, et näiteks mittemobiilne Helmes oleks pidanud praeguseks juba kolmanda korrusegi kontoriks sisustama. Peamine kokkuhoid tulebki kontorikuludest. Näiteks on Toshibas mobiilne töökoht odavamgi kui oma isiklikus majas tegutseval Helmesel. Sülearvutid on tõepoolest suur investeering ning kokkuvõttes kontoritöökohast kallimaks osutuva mobiilse töökoha eelised avalduvad hoopis töö paindlikkuses ja efektiivsuses. Egle kodutöökoht on kolmest võimalusest odavaim. Kindlasti nõustute, et ka mitte vähem mugav.