• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korduvrikkujad pannakse vangi

    Selle aasta oktoobris on Harjumaal halduskaristusena kohaldatud aresti juba 13 juhul. Harju politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhtide hinnangul on selle tinginud asjaolu, et aina enam sigineb liiklejate sekka inimesi, kes kiiruseületuse või joobes juhtimise eest saadud rahatrahvi ning juhtimisõigusest ilmajäämist millekski ei pea.
    Rikkujate seas on aina enam kanda kinnitamas arusaam, et kui juhiluba on juba kord kinni peetud, võib rahuga edasi sõita, sest teist korda pole enam midagi võtta.
    Korduvad rikkumised ning kehtiva karistuse eiramine, olgu see siis rahatrahv või juhtimiskeeld, toovad nüüd kaasa veelgi karmima sanktsiooni aresti näol.
    Kiiruseületamine on maanteedel üks põhiprobleem. Harjumaal on korraldatud mitmeid politseioperatsioone, kus mõõdeti varjatult kiirust. Tulemused olid masendavad ? inspektorid ei jõudnud protokolle nii kiiresti vormistada, kui kiirust mõõtev auto aina uusi kiiruseületajaid fikseeris. Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo spetsialisti Helve Lõhmuse sõnul on liikluskiirus maanteedel viimastel aastatel aina kasvanud.
    Maanteeamet tellib aastaringset kiiruste monitooringut juba 1998. aastast. Uuringut teostav IB Stratum OÜ kasutab statsionaarseid induktiivmeetodil töötavaid kiirusemõõtjaid-loendureid. Aparaadid registreerivad asfaldi alla paigutatud voolusilmuste abil ülesõitvate autode kiirused sajandiksekundi täpsusega. Arvuti jaotab vooluimpulsi tugevuse ja eripära järgi autod massi ja pikkuse järgi seitsmesse sõidukiklassi. Sellised seadmed töötavad Tallinna?Tartu, Pärnu ja Peterburi maanteel.
    Kuigi maanteeameti korraldusel võeti 4. oktoobriks maha suurematel maanteedel suveperioodil 100- ja 110kilomeetrise tunnikiirusega sõitu lubanud liiklusmärgid, näitavad mõõtmistulemused, et kihutamine põhiteedel jätkub ning vähenemist pole märgata ka väga halbades ilmaoludes.
    Enamik juhte ei oska valida ohutuks liiklemiseks sobivat kiirust.
    1998. aasta suvel mõõdeti Tallinna?Tartu maanteel keskmine kiirus 96,8 km/h, 1999. aasta suvel 96,7 ja sellel aastal juba 97,8 km/h.
    Selle aasta 9 kuu jooksul on Harju liikluspolitsei vormistanud 15 214 haldusõigusrikkumise protokolli. Üha madalamat liikluskultuuri peegeldab joobes sõidukijuhtide arvu kasv, lubatud kiiruse ületamise eest koostatud protokollid ja avariipaikadest omavoliline lahkumine.
    Septembris karistati halduskorras 1016 kiiruseületajat ? 70 juhul ületas sõidukijuht lubatud sõidukiirust rohkem kui neljakümmend kilomeetrit tunnis, 460 juhul fikseeriti kiiruseületamist 20?40 kilomeetrit tunnis. 9. septembri politseioperatsioonil mõõdeti Tallinna?Tartu maanteel ühe mootorratturi sõidukiiruseks 193 km/h.
    Seni karmima karistusena otsustas halduskohus ühe kroonilise liiklusrikkuja teistest liiklejatest 22 ööpäevaks arestikambrisse isoleerida. Karistusena on aresti kohaldatud seitsmel korral rikkujale, kelle juhiluba on politsei poolt kinni peetud, kuid kes ikkagi sõitma läksid. Neljal korral on kohtunik haldusaresti määranud joobes juhiloata sõidukijuhtimise eest ja kahel korral on aresti põhjuseks olnud vastuhakk politseiametnikele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.