• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Quo vadis, Tallinna väärtpaberibörs?

    Ajad, mil Eestis toimusid suurimad rahvuslikul kapitalil põ-hinevate ettevõtete müügid välismaale, on möödas. Tookord oli see paratamatus. Ettevõtetel oli hädasti raha vaja ning kapital investeeringuiks Eestis puudus. Konkurent, kes oli ennast välismaale maha müünud, sattus peaaegu automaatselt eelisolukorda.
    Praegune olukord on natukene erinev. Nagu seened pärast vihma kerkivad päevavalgele uued ettevõtted, mis vajavad lisakapitali. Ning see raha on olemas. Kuid inerts on väga tugev.
    Eesti pankade arvetel on ca13 miljardit krooni eraisikute raha. Juriidilistel isikutel asub pankades veel ca 20 miljardit, milles on suur osa ühe-mehe holding-firmadele kuuluvat raha.
    Pankade intressid teevad napilt inflatsiooni tasa, laenuvõimalused paranevad silmapilkselt. Ka ettevõtted on tihti ülekapitaliseeritud. Kuid kogu see jõukus läheb börsilt mööda. Sama kiht, mis kogu maailmas kuulub investeerimisfirmade klientide soosikute hulka, ostab reeglina mida iganes, kuid mitte aktsiaid ega osakuid.
    Miks ometi? Kas esimene kogemus aastatel 1996?1998 jääbki viimaseks?
    Tegelikult näitab olukord, et õnneks vist mitte. Kas järgmisel aastal Äripäev avaldab börsimaaklerite TOP 3, kuhu pääsevad kõik Eestis tegutsevad maaklerid? Ei saa ka seda välistada. Viimaste päevade sündmused räägivad siiski teist keelt. Senise trendi muutuse kasuks räägib veel üks fakt. Nimelt allokatsiooni-teooria, mis õpetab meid, et inimene kipub ostma nende ettevõtete aktsiaid, mille tegevus on talle hästi teada ning mille teenuseid ja kaupu ta ise ostab. Tänu sellele teooriale on Eesti investoritele palju kergem müüa näiteks Harju Elektri aktsiaid kui Texas Instrumentsi omi.
    Allokatsiooniteoorial on ka teine pool. Nimelt olukorras, kus meie raha sarnaneb eurotsooni rahaga, ei maksa keegi Eesti ettevõtete aktsiate eest nii palju kui eestlased ise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.