• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kirjanikpresidendi aeg on möödas

    Eesti ei vaja enam presidenti, kes oleks lihtsalt jutumees. Kirjanikust Lennart Meri aeg on ümber, nüüd vajame liidrit, kes hoolimata võimu piiratusest suudaks kaasa rääkida ja nõu anda ka teemadel, mida ei õpita vaid raamatuid lugedes.
    Lennart Meri on olnud hea president. Ei usu, et tulevased presidendikandidaadid Oviir, Kelam, Tarand või Savi end lennujaama räämas peldikus kaamerate ees eksponeeriks. Just nii pani Lennart Meri kümned tuhanded eestlased vaimustunult oma esimesele presidendile järgi vaatama. Meri on oma mõnusa suuvärgiga võitnud paljude suurriikide liidrite südamed.
    Mis oleks meeldivam üllatus, kui tuleb külla mingi väikeriigi Estonia president ning räägib sinuga samas keeles. Lisaks viie võõrkeele oskusele teab ta kõike rahvaste rändamisest ning Shakespeare?ist.
    Sellist mees vajas Eesti, et jäädvustada end maailmakaardil ja võõrriikide riigipeade mäludes. Tahes-tahtmata pidid ka kõige vägevamad riigimehed tõdema, et kui Eestil on nii tore president, peab Eesti ise ka üks tore riik olema. Ja paljud Meri võõrustajad on tulnudki Maarjamaa ilu kaema.
    Meri on teinud ära kõige räpasema töö, mida üks president teha saab. Ta on muutnud pisikese Eesti kõigest kaheksa aastaga tunnustatud kultuuririigiks. Kuid ühel päeval tuleb sõnamulin (loe: lobitöö) lõpetada.
    Vaatame asja teise nurga alt. Viimaste aastatega on Meril hakanud väga igav. Ta on asunud jõuliselt, kuid kahjuks väga asjatundmatult Eesti siseasjadesse sekkuma. Ta lasi lahti kaitseväe juhataja Johannes Kerdi mõistlikku põhjendust toomata. Seda võib nimetada kaitseväe kriisiks. Ta surus tüütult õiguskantsleriks oma soosikut Priit Kama. Seda võib nimetada õiguskriisiks. Ta venitas Eesti Panga presidendi ametisse nimetamisega. Seda võib nimetada panganduskriisiks.
    President ei tohiks jätta ilma liidrita kolme riigile elutähtsat institutsiooni. Lahutame ühelt riigilt riigikaitse, õiguskaitse ning finantskaitse. Mis me saame? Kaose. Ja millised on presidendi teadmised neis valdkondades?
    Niivõrd julgeid otsuseid saab teha vaid ülihea ettevalmistusega mees. Siin vallas Shakespeare ei aita. Siberisse küüditatud mehena võib president Meri rääkida vabaduse olulisusest meie elus, aga mitte jätta kaitseväge juhita. Meenuvad veel mõttetud kriitikanoodid eestlastele viisade andmisest keelduvate Kanada võimude, maamiinide probleemidega tegeleva Läti presidendi ning ?sovietiaegse? Eesti ajakirjanduse suunas.
    Uus president ei tohi olla tujukas boheemlane. Ta peab olema praktilise, vaheda mõistusega inimene, kes lisaks loodusfilmidele on edukalt vändanud palju olulisemat teost ? iseenda elu. Mida eluvõõram president, seda halvem meile kõigile.
    Oma pahempoolsete vaadete tõttu ei meeldi mulle keskerakondlase Siiri Oviiri plaan saada presidendiks. Siiski, ta võiks olla hea president, kuna on jurist, kellele pole mõisted analüüs ja süntees võõrad. Ta on kahe jalaga maa peal. Sarnase iseloomustuse annan justiitsminister Märt Raskile, keda peetakse Toomas Savi kandidatuuri äralangemise korral teatud ringkondades tõenäoliseks Reformierakonna presidendikandidaadiks. Tema puhul annab erakondlik kuuluvus ka lootust, et president ei hakka kiruma bussipiletite kõrgeid hindu, vaid tegeleb edumeelsemate probleemidega.
    Ajaloolane Tunne Kelam ja geograaf Andres Tarand näivad olevat nn hallis tsoonis. ?Ei lind ega loom,? ütles nende kohta üks avaliku elu tegelane. Savisaar vist ei kandideeri. Jääb Toomas Savi.
    Esindusliku välimusega tark mees, keda pole häbi näidata ka välismaalastele. Endised peaarsti ja abilinnapea ametid on andnud talle kindlasti aimu rahaasjadest ja majandamisoskusest. Eesti Olümpiakomitee asutajana ning Eesti Suusaliidu presidendina on ta ammutanud teadmisi spordist. Tartu Ülikooli meditsiinikandidaadi kraad ei pane kedagi kahtlema mehe haridustasemes. Rahulik meel, kuid operatiivne ning arukas käitumismall riigikogu saalis on huvilistele näha televiisori vahendusel.
    Liikumise Eluterve Eesti juhatusse kuulumine annab tunnistust Savi tervetest elukommetest, mis loodetavasti kindlustab tulevikus, et meie tulevane president ei hakka teatud vanuses rumalusi suust välja ajama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.