Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kliendist saab võrgus kuningas
Inimesi ja ettevõtteid ühendav võrk, mida enamasti teatakse interneti nime all, on loonud majanduses uue, nulltakistusega keskkonna, kus subjektide füüsiline asukoht ja suurus ei ole olulised. Võrgumajandust saab käsitleda erinevalt ning uurida selle mõju mitmetele osapooltele. Kui ettevõtted peavad uue majanduse kasvades järjest enam vaeva nägema, et konkurentsis püsida, siis lõpptarbija elu muutub üha mugavamaks.
Ettevõtetele on tähtis esiteks võrgus viibimine, et partneritele ja klientidele kättesaadav olla, ning teiseks põhitegevuse ühildamine uue keskkonna nõuetega.
Vahemaa mõiste kadumisega on paljude toodete suhtes tekkinud reaalne ülemaailmne konkurents, mis tõhustab kulude kokkuhoidu ja viib ettevõtete liitumiste suunas. Samas on langenud ka turule sisenemise barjäärid, mistõttu uutel tulijatel on lihtsam kanda kinnitada.
Uute reeglite teke tähendab kuldaja saabumist klientidele. Võrku lülitumine eeldab ühekordset investeeringut, millele lisanduvad väikesed ülalpidamiskulud. See-eest võimaldab internet kliendile juurdepääsu kogu keskkonnas leiduvale informatsioonile. Võrgus muutub lihtsaks ja odavaks ettevõtte, kelle teenust tarbitakse, vahetamine.
Kui seni on ettevõtted mõõtnud klientide lojaalsust, siis interneti abil võivad kliendid väga hästi asuda mõõtma ettevõtete lojaalsust. Endises ärimaailmas seisid paigal ettevõtted, kliendid aga kõndisid uksest ukseni ja nägid vaeva. Uue majanduse tingimustes istub klient paigal oma ekraani taga ning ettevõtted püüavad mitmel viisil tema tähelepanu võita.
Kõigis valdkondades ei asenda internet füüsilist elu ega muuda senist ärimudelit minevikuks. Kuid kõik valdkonnad viivad võrku oma tugiprotsessid ning avavad seal esinduse. Kliendid saavad internetist infot, kuid lõplikud tehingud vormistatakse tegelikus elus.
Võrgumajanduse tingimustes muutub ettevõtete elu tunduvalt keerulisemaks ning tühine eksisamm võib viia klientide kaotamiseni. Klientide hoidmine on raske, samuti on seda uute klientide saamine. Selleks tuleb konkurentidest millegi poolest üle olla. Teatud osa klientuurist, kes toob suurema osa käibest, muutub eriti väärtuslikuks ning nende pärast käib ettevõtete vahel tihe konkurents.
Äritegevuse jaoks kujunevad välja uued kauplemiskohad (võrguturud) ja senised ettevõtete koduleheküljed taanduvad visiitkaardi rolli. Võrguturg eeldab vajaliku kriitilise massi olemasolu: tõenäoliselt ei õnnestu sel viisil kaubelda naftatankeritega, küll aga saab edukalt toimida tööjõubörs.
Eriti hästi õnnestub Internetis informatsiooni ja lihtsalt digitaliseeritavate toodete müümine. Kui kaubal on liiga palju olulisi omadusi, mida internet veel ei võimalda edasi anda (lõhn, maitse), võib tekkida probleeme selle vahendamisel võrgus.
Kahepoolsed võrguturud, mis sisaldavad ja viivad kokku nii ostu- kui müügisoove, tekivad homogeensetele toodetele, millel ei ole eriomadusi. Spetsiaalsete omadustega toodete jaoks tekivad eraldi müügi- ja ostuturud.
Laiale publikule avatud võrguturud toimivad ettevõtete ja klientide vahel ning järelturg ka inimeste endi vahel. Piiratud osavõtjaskonnaga turud on mõeldud ettevõtetevaheliseks kauplemiseks.
Kogu senine areng võrgumajanduse suunas kannab efektiivsuse pitserit. Info otsimiseks kuluva aja ja transpordivajaduse vähenemine ühelt poolt ning konkurentsile rahvusvahelise mõõtme kujunemine teiselt poolt vähendavad toote hinda ning sunnivad ettevõtteid pidevalt pingutama. Klient, kelle olemasolu muutub firmade jaoks järjest tähtsamaks, võib end tunda tõelise kuningana.