Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puudega preemia
Kolumnist Enn Soosaar kommenteeris hiljaaegu meie olümpialaste Sydney-saavutusi nii, et spordi teeb spordiks eneseületamine. Erki Noole isikliku rekordini mitteküündiv punktisumma tõi talle kulla ja EOK-lt miljoni (rääkimata muudest kinkijatest). Hästi, kuld on kuld.
Kõige selle taustal teeb aga valitsuse (sotsiaalministri) hiljutine mõttekäik anda paraolümpial medali võitjatele suurusjärgu võrra väiksem summa (kuld 200 000, hõbe 150 000, pronks 100 000 kr) nõutuks. Sydney paraolümpial võitis nt Sirly Tilk kõrgushüppes pronksi isikliku rekordiga ja odaviskes kulla koguni maailmarekordiga. Eesti riigi loogika on ? puudega inimene, seega ka puudega preemia. Huvitav, kas sama arvavad ka ettevõtjad. Kuld ei paista siiski alati olevat kuld.